Blinken ütles, et 2014. ja 2015. aastal allkirjastatud Minski kokkulepped on jätkuvalt Ida-Ukraina konflikti lahenduse aluseks.

Blinkeni sõnul mõjutab Ukraina kriis kogu maailma riike. Ta märkis, et ohus on rahu ja julgeoleku põhimõtted. "Põhimõte, et üks riik ei saa jõuga muuta teise riigi piire. Põhimõte, et üks riik ei saa dikteerida teisele tema valikuid või poliitikat või kellega ta võib lävida. Rahvusliku suveräänsuse põhimõte," loetles ta.

"See on just selline kriis, mida ÜRO - ja eelkõige selle julgeolekunõukogu - oli loodud vältima," lisas minister.

Blinkeni sõnul peab julgeolekunõukogu astuma samme Venemaa tegevuse vastu Ukrainas.

Välisminister kõneles, et kuigi Venemaa on öelnud, et on Ukraina piiride lähedale koondunud sõjaväelasi hakanud tagasi tõmbama, ei ole seda näha.

"Meie informatsioon viitab selgelt, et need jõud - sealhulgas maaväed, õhujõud ja laevad - valmistuvad rünnakuks Ukraina vastu lähipäevil," sõnas ta.

Kuigi ei ole täpselt teada, mis saama hakkab, tõi Blinken välja paar võimalikku stsenaariumit.

"Esiteks, Venemaa plaanib luua rünnakuks ettekäände. See võib olla vägivaldne sündmus, milles Venemaa süüdistab Ukrainat, või ennekuulmatu süüdistus, mille Venemaa esitab Ukraina valitsuse vastu. Me ei tea täpselt, millise kuju see võtab. See võib olla lavastatud niinimetatud terroristlik pommitamine Venemaa territooriumil, väljamõeldud massihaua avastamine, lavastatud droonirünnak tsiviilelanike vastu või lavastatud - või ka tõeline - rünnak, kasutades keemiarelvi," kirjeldas Blinken.

"Venemaa võib kirjeldada seda etnilise puhastuse või genotsiidina, naeruvääristades seda kontseptsiooni, mida meie siin saalis ei võta kergelt ega võta kergelt ka mina oma pereajaloo tõttu," lisas ta.

"Teiseks võib Vene valitsus vastuseks sellele väljamõeldud provokatsioonile teatraalselt kutsuda kokku erakorralised koosolekud niinimetatud kriisi lahendamiseks. Valitsus annab välja teadaande, milles kuulutab, et Venemaa peab vastama selleks, et kaitsta Vene kodanikke või etnilisi venelasi Ukrainas," kõneles Blinken.

Seejärel peaks Blinkeni sõnul algama rünnak. "Vene raketid ja pommid kukuvad kõikjale üle Ukraina. Kommunikatsioonid pannakse kinni. Küberrünnakud sulgevad Ukraina võtmeasutused. Pärast seda Vene tankid ja sõjaväelased lähenevad peamiste sihtmärkide poole, mis on juba kindlaks tehtud ja detailselt kaardistatud. Me usume, et nende sihtmärkide seas on Ukraina pealinn Kiiev, 2,8 miljoni elanikuga linn," rääkis minister.

Blinkeni sõnul on USA-l infot, et Venemaa võib sihtida ka konkreetseid ukrainlaste gruppe.

"Me oleme Ukraina valitsust nende eest hoiatanud. Ja siin täna me avaldame selle detailselt, lootuses, et oma info maailmaga jagamine me suudame mõjutada Venemaad loobuma sõjast ning valida teise tee," rääkis ta.

Blinken rõhutas, et USA eesmärk pole sõda alustada, vaid seda vältida. "Kui Venemaa ei ründa Ukrainat, siis me tunneme kergendust, et Venemaa muutis kurssi ja näitas, et meie prognoosid on valed. See oleks palju parem tulemus kui see kurss, millel praegu oleme."

Blinken kordas lääneriikide varasemaid sõnu, et kui Venemaa otsustab Ukrainasse tungida, saab vastus olema otsustav ja terav.

Ta lisas, et Venemaa saab valida veel diplomaatia, kuna see on ainus vastutustundlik tee kriisi lahendamiseks ning tähtis osa sellest on Minski kokkulepete rakendamine.

Blinken ütles, et Venemaal on võimalus teatada juba praegu, et ei ründa Ukrainat ning seejärel kinnitada seda, viies oma sõjaväelased ja tehnika tagasi baasidesse ning saates diplomaadid läbirääkimistelaua taha.