Rohemäe rääkis "Aktuaalses kaameras", et USA on kriisi algusest peale rõhutanud, et alati on ruumi diplomaatiaks. Praegu on tema sõnul jõutud aga ähvardava diplomaatia juurde.

"Jääb mulje justkui kombitakse teineteise piire. See võib tähendada, et üks pool võib üritada panna ennast paremasse olukorda, kui lõppkokkuvõttes tõepoolest läbirääkimistelaua taha istutakse," lisas ta.

USA Venemaa nõudmistele Rohemäe hinnangul järele ei anna. "Kui vaadata tänaseid Venemaa julgeolekunõudmisi, siis on selge, et USA mingil juhul ei kavatse vägesid Ida- ja Kesk-Euroopast täielikult välja tõmmata. Ja on ka vähetõenäoline, et nad lõpetaksid Ukrainale relvade tarnimise. Aga selliseid nõudmisi tehakse lootuses, et võib-olla USA mingil hetkel on valmis tegema väiksemaid järeleandmisi, näiteks Minski rahuleppega seoses või näiteks Donetski ja Luganski tunnustamisega seoses," rääkis ajakirjanik.

Joosep Värk rääkis saates, et NATO liitlastele meenutab praegune olukord 2014. aastat, mil Ukraina konflikt algas, ning see on muutnud alliansi liikmesriigid palju ühtsemaks.

"Sellepärast tasub meenutada ka 2014. aastal USA presidendi Barack Obama sõnu Tallinnas, mida sel nädalal kinnitas üle ka president Joe Biden, et NATO väed kaitsevad iga sentimeetrit NATO-st kõigi oma võimekustega," rääkis Värk.

"Kui mõelda sellele, mida Venemaa on täna lisaks nõudnud, siis nad teavad, et USA ja NATO seda neile anda ei saa ja oleks ka absurd, kui maailma sõjalisest võimekusest 50 protsenti moodustav organisatsioon läheks sisuliselt laiali, sest nõrgem vastane hakkab neilt midagi välja nõudma," lisas ajakirjanik.

Värk ütles, et NATO-s mõistavad kõik, kes luureinfot näevad, et oht on olnud kogu aeg suurm sõltumata sellest, mida Vene meedia ütleb.

"Oht on endiselt väga suur ja ollakse valmis eskalatsiooniks ka lähipäevadel. Ning kui see peaks tulema, siis esimese asjana jõustatakse kohe väga tugevad majanduslikud sanktsioonid Venemaa vastu ja siis vaadatakse juba kõiki järgnevaid samme," rääkis ta.