Ukraina ja Kiiev ootavad sõda rahulikul ja enesekindlal ilmel. Meenutatakse kaheksa aasta tagust Maidani revolutsiooni ja seal hukkunud inimesi.

Poliitikauuringute Keskuse Penta direktor Volodõmõr Fessenko ütles, et ajakirjanikud küsivad tihti, kas Ukrainas on paanika. "Ma ütlen, Ukrainas on häireolukord, häireolukord on suurenenud, muidugi, keegi ei taha sõda, aga paanikat pole. Ei ole järjekordi tanklates, pole järjekordi poodides," lausus Fessenko.

Infoagentuuri UNIAN ajakirjanik Bogdan Slutski ütles, et Ukraina on selles olukorras olnud juba kaheksa aastat. Ta märkis, et ei saa lakkamatult karta. "Tuleb liikuda edasi, tegelda oma asjadega, käia tööl, tuleb raha teenida, tagada pere toimetulek. Ei ole mõtet midagi karta. See, mida ma praegu inimeste juures näen ja ka ise tunnen, on see, et me oleme valmis," ütles Slutski.

Lisaks sõjaväega terroriseerimisele on Putin üritanud ka Ukraina sisepoliitikat mõjutada. Lihtne on kinni hakata näiteks ekspresident Petro Porošenkost, keda süüdistatakse Kiievis koguni riigi reetmises. Kuna väidetavalt olevat ta aastatel 2014 ja 2015 rahastanud söekaevandustest saadud rahaga Donbassi separatistlikke võitlejaid.

Kõige parem maiustuste valik on Porošenko kommipoes. Samas võib juhtuda, et see peab kolima Moskvasse, kuna Putin on pakkunud Porošenkole poliitilist varjupaika.

"See Putini ettepanek, ta on teinud palju selliseid avaldusi. Porošenkole pakkus varjupaika, Zelenskile ütles, kas meeldib sulle või mitte, kannata ära, mu kaunike.
Pjotr Aleksejevitš Porošenkol on suurepärane advokaatide meeskond, ta on võimeline kaitsma oma nime igal juhul. Pealegi, ta on aktiivne poliitik, kellel on üks kõrgemaid reitinguid riigis," kommenteeris ajakirjanik Roman Tsõmbaljuk.

Volodõmõr Fessenko sõnul on Zelenskile Porošenkot vaja valimistel, mitte vanglas. "Zelenski ja Porošenko on kaks liidrit reitinguvõistluses, kaks kõige populaarsemalt poliitikut riigis ja kuna Porošenkol on kõrge antireiting, kõrge usaldamatuse reiting, siis Zelesnkile on kasulik, et tema peamiseks konkurendiks presidendivalimistel oleks just Petro Porošenko," rääkis Fessenko.

Ukraina sisepoliitikasse kiilu lüüa on Moskval sõjaväega ähvardades väga keeruline.

"Me teame, et nad on Vene anastajad ja okupeerijad. Kui nad siia tulevad, tapavad nad ühtmoodi nii Zelenski kui ka Porošenko pooldajaid. See ajalooetapp, mil Venemaa sai mängida Ukraina sisevastuoludega, lõppes 20. veebruaril 2014," rääkis Roman Tsõmbaljuk.

Aga kui tõenäoline on ikkagi, et rünnatakse Kiievit? Paljud on endale pealinnas relva hankinud ja tsiviilisikutele pakutakse linna lähedal ka relva kasutamise baasõpet.

Donbassi pataljoni endine võitleja Jevgen Ševtšenko teenis vabatahtlikuna Donbassi pataljonis aastatel 2014 ja 2015. Täna on tal Kiievis kodus kolm relva.

"Mulle tundub see ebareaalsena, nii nagu mulle 2014. aastal tundus ebareaalsena Krimmi anastamine või sõda Donbassis. Nii et ei saa Putinit hinnata vaid pragmaatilisest vaatest lähtudes. Aga nad leiavad siit oma surma. Nad ei saa Kiievit iial. Kiiev pole kohe kindlasti Donetsk. Siin tuleb teha täpsustus, et Donetskis oli palju venemeelseid elanikke, Kiiev kujutab endast hoopis teist olukorda," ütles Ševtšenko.

Ja Lääs oleks nagu Ukraina tõesti käe kõrvale võtnud.

"Viimasel kuul, isegi poolteist kuud, jaanuari keskpaigast alates, on iga päev Kiievis, iga päev, keegi kõrge Lääne liider. Kui mitte president või peaminister, siis siis vähemalt välisminister mõnest riigist. Mulle näib, et neil on tehtud isegi mingi graafik selle kohta, kuidas nad Kiievisse saabuvad," kommenteeris Volodõmõr Fessenko.

"Kes aitab relvadega, kes majanduslikult, kes poliitiliselt aitab Vene agressiooni ära hoida. Kui Lääs oleks sedasi käitunud 2014. aastal, siis võib-olla sõda Donbassisi ei oleks tulnud," lisas ta.

Mingist Putini võidust Kiievi analüütikute sõnul hetkel rääkida ei ole võimalik.

"Sergei Viktorovitš Lavrov ja Vladimir Vladimirovitš Putin on asunud kirjavahetusse Lääne riikidega. Nad tahavad saada vastust küsimustele, mida nad nii kaua on oodanud. Ehkki vastus tuli kohe, kui militaartranspordilennukid lendasid erinevatest riikidest relvadega Ukrainasse. See oli vastus Putini ultimaatumile," lausus Roman Tsõmbaljuk.