ERR USA-s: millised on USA õppetunnid ja strateegia Venemaa heidutamisel?

Foto: SCANPIX/AFP PHOTO/GETTY IMAGES/Kenny Holston

Valge maja on viimastel nädalatel korduvalt hoiatanud vahetu sissetungi ohu eest Ukrainas. Miks on Joe Bideni administratsioon valinud just sellise heidutuse taktika, kirjeldas "Välisilm".

Nädalavahetusel koguneti mitmes USA osariigis, et avaldada Ukrainale toetust.

"See on olnud väga raske. Mu süda on murdunud uudiseid kuulates. Inimesed on mures. Inimesed ei saa elada normaalset elu. Palju on psühholoogilist ja majanduslikku survet," rääkis USA-s elav ukrainlane Luda.

"See on tõsine oht. Riik on valmis sõjaks, aga Venemaa vastu on raske astuda. Rahu Ukrainas tähendab rahu maailmas," ütles samuti USA-s elav ukrainlane Maria.

Valge Maja sõnul räägitakse pidevalt Venemaa rünnakuplaanidest sellepärast, et sissetungi korral ei oleks kahtlustki, kes on selle taga.

"Kõik, mida näeme, viitab sellele, et Venemaa president Vladimir Putin on otsustanud sisse tungida ja liigub sellega edasi. Seda näitavad Venemaa või separatistide vägede provokatsioonid nädalavahetusel ja libaoperatsioonid," ütles USA välisminister Antony Blinken.

"Räägime võimalikust sõjast Euroopas. Võtame hetke ja mõtleme, kui märkimisväärne see on," sõnas USA asepresident Kamala Harris.

Samas mõjub sõjaoht halvasti Ukraina majandusele, mis võib omakorda õõnestada valitsuse stabiilsust.

"Ma ei usu, et Putin kavatseb algatada täiemahulise invasiooni või laiaulatusliku rünnaku. Ma lihtsalt arvan, et tal pole seda vaja, sest pidev majanduslik surve võib lämmatada valitsuse ja põhjustada selle kukkumise," selgitas USA Euroopa vägede endine juht Ben Hodges.

USA presidendi Joe Bideni administratsioon on rõhutanud, et Ukrainale antakse ka edaspidi majanduslikku ja sõjalist abi. Plaanitavad sanktsioonid peaksid aga hoopis pigistama Venemaad.

"Venemaa isoleeritakse ülemaailmsetest finantsturgudest ja jäetakse ilma kõrgeltarenenud tehnoloogiast. Nad seisaksid silmitsi tõsise kapitali väljavooluga, kasvava survega valuutale, kiire inflatsiooniga, kõrgemate laenukuludega ja majanduslangusega," selgitas Valge Maja rahvusliku julgeoleku asenõunik Daleep Singh.

Kongress jättis möödunud nädalal sanktsioonide kehtestamise täielikult Valgele Majale, sest erakonnad ei jõudnud üksmeelele nende ulatuses ega ajastuses. Vabariiklaste arvates tuleks kehtestada karme ennetavaid sanktsioone, mis heidutaks ka teisi riike, eelkõige Hiinat.

"Ma arvan, et sanktsioonid peaksid karistama Putinit ja tema kamraade. Ma arvan, et me ei ole seda varem piisavalt teinud. Me peaksime seda tegema," ütles vabariiklasest senaator Ron Johnson.

"Ilmselgelt on Putin piiride kompaja. Ta vaatab lavale esireast ja kui keegi näitab
nõrkust, siis on temaga raske võidelda," ütles vabariiklasest senaator Mike Braun.

Krimmi annekteerimise ajal oli Joe Biden USA asepresident, kes vastutas Ukraina poliitika eest. CBS-i uudiste välistoimetaja Margaret Brennani sõnul ei karistatud toona Vladimir Putinit piisavalt, kuid nüüd on Valge Maja toonastest vigadest õppinud. Sanktsioonide kehtestamisega oodatakse, sest kõiki kaarte pole mõtet korraga lauale panna.

"See, mis edaspidi juhtub, mõjutab maailmamajandust, võib põhjustada miljonite põgenike voolu ja maksta tuhandeid elusid," tõdes Brennan.

Valge Maja hoiatas USA ettevõtteid Venemaa küberrünnakute eest ja soovitas kaitsevõimekust suurendada. Eriti nendel ettevõtetel, mis vastutavad kriitilise taristu nagu elektri- ja veesüsteemide toimimise eest.

Põllumajandusministeeriumi sõnul võib aga lähiajal olla häiritud Ukraina nisueksport, mis tähendab, et USA farmerid peavad tootmist suurendama. Samuti võivad kasvada energiahinnad.

"Teinekord tuleb teha asju, mis võivad meile tekitada lisakulu. Praeguses olukorras võib see tähendada kõrgemaid energiahindu, aga minu arvates astume kindlaid ja asjakohaseid samme, et vähendada neid võimalikke kulusid," ütles Harris.

Valge Maja rõhutab, et veel on ruumi diplomaatilisele lahendusele, kuigi osade vaatlejate hinnangul oleks nüüd taganemine Putini jaoks allaandmine.

"Ma ei tahaks öelda, et ta on nurka surutud. See kriis on täielikult tema enda tekitatud. Tema ego ei peaks olema meie peamine mure. Meie peamine mure peaks olema nende väärtuste kaitsmine, millest hoolime," rääkis Hodges.

"President Biden on teinud selgeks, et ta on valmis kohtuma president Putiniga igal ajal ja mistahes formaadis, kui see aitab ära hoida sõda," kinnitas Blinken.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Välisilm"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: