Äreval ajal on NATO liikmesriigid lubanud tugevdada idapoolseid liitlasriike, lisaks andsid NATO kaitseministrid sõjaväeplaneerijatele ülesande heidutust veelgi tugevadada.

USA sõdurite arv Poolas jõuab 5000-ni. ERR-i ajakirjanik Tarmo Maiberg küsis selles valguses Tallinnas kiirvisiidil käinud Adam Smithilt, kas ka Balti riikidel on lootust saada USA alaline baas.

"Üksuste numbrid lähevad üles ajal, mil räägime. See on osa sellest, miks ma siin olen, et kuidas täpselt me seda teha tahame. USA ja NATO on väga tugevalt pühendunud toetuse, relvade ja üksuste andmisele, kuid kui palju ja kuhu? Kuidas nad paigutatakse? Üks suur debatt, millega olen kokku puutunud kõikides neis riikides, kus käisin, on see, et nad soovivad alalisi USA vägesid nii nagu Saksamaal. Selleks on vaja infrastruktuuri. Üksused peavad kuskil olema. Sõdurite perekonnad on samuti osa sellest. Mis on roteeruvate ja alaliste üksuste
balanss ning plussid ja miinused? Seega tutvun selle ja koordineerimisega," rääkis Smith.

Kongresmen külastas teist korda poole aasta jooksul alliansi idatiiva riike ja Ukrainat. Maiberg uuris temalt, kuidas muutub julgeoleku tasakaal siinses piirkonnas, kui Vene üksused ei lähe Valgevenest pärast õppuste lõppu sealt ära?

"See muudab tasakaalu hõredamaks, pole kahtlustki. Teie luureteenistus ja kaitsevägi tutvustas ohte ja suur osa rõhuasetusest oli sellel, kui kiiresti saavad
Vene üksused Balti riikidesse. Nüüd, kui neil on üksused kohal Valgevenes, siis see on lisapunkt kaardil, mille kaudu saab kiiresti rikkuda julgeolekut siin ja Poolas. Tean, et üks suur mure on õhukaitse, te ju teate Patriot süsteeme. Me pole jõudnud veel nii detailidesse minna. Tean, et kaitseminister Austin on piirkonnas ja neil on kindlasti sel teemal kõnelusi, kuid ma ei ole valmis sel teemal detailidest rääkima," rääkis Smith.

Ta kinnitas, et USA ei hakka Ukraina eest demokraatia nimel sõdima. Küll aga on ta kindel, et Venemaa proovib senist julgeolekuarhitektuuri jõuga muuta ning sellele tuleb vastu seista.