Rainer Saks: Venemaa peab lääneriike nõrgaks
Venemaa juhtkond peab lääneriike praegu nõrgaks, mille tõttu loodavad nad Ukraina läänesuunalise integratsiooni lõpetada, ütles julgeolekuekspert Rainer Saks "Vikerhommikus".
"Kuidas Venemaa praegu Ukraina suunal tegutseb, tuleneb sellest, et ta peab lääneriikide reaktsioone sisuliselt olematuteks. Venemaa arvab, et tal lubatakse tegutseda ja ta peab lääneriike nõrgaks. Ja siin pole küsimus, kas lääneriigid on ka päriselt nõrgad - küsimus on selles, kuidas Venemaa seda näeb," ütles Saks, kes on töötanud nii Eesti välisluure juhi kui ka välisministeeriumi kantslerina.
Saks ütles, et see on ajaloolise akna paradoks, et Venemaa juhtkond on defineerinud praeguse ajalise akna kui Ukraina läänesuunalist integratsiooni lõpetamise. "Ja ma ei räägi pidurdamisest, vaid lõpetamisest. Lõpetamisest alatiseks. Selle tõttu see kõik toimubki."
Saks lisas, et kui lääneriigid täiendavad sanktsioonid Venemaale kehtestavad, on Putin valmis need strateegiliselt ära kannatama.
"Ja millel üldse mõju ei ole, on isikuvastased sanktsioonid. – need ei heiduta Venemaal kedagi teistmoodi mõtlema. Et pered elavad läänes? See ei heiduta. Heidutavad tegurid, mis on seotud otseselt majanduse ja tehnoloogiaga ning mis aitavad Venemaal armeed ja sõjalist võimekust üles ehitada. Aga ka siin kiireid tulemusi saavutada pole võimalik, sest Venemaa pole ka kogu maailmast isoleeritud."
Saks rääkis, et Venemaa kahtlemata eskaleerib olukorda Ida-Ukrainas ja suurendab katte all oma vägesid Ukraina territooriumil. "Nüüd on neil võimalik täiendavaid vägesid sisse viia, pakkudes teisele poolele justkui võimaluse vältida suurt sõjalist konflikti ja andes samas mõista, et tagasiteed nullpunkti enam ei ole."
Kiievi ründamist tõenäoliseks ei pea
Saks rääkis, et konflikt eskaleerub kontaktjoonel selle nädala jooksul, aga kui kaugele see läheb ehk kas hakatakse pidama sõjategevust ka mujal, praegu ühemõtteliselt öelda ei saa. Ta märkis, et praeguse operatsiooni üks eripärasid on see, et konflikti eskaleeritakse või deeskaleeritakse vastavalt selle, kuidas see parajasti operatsiooni tegijatele soodne on.
Edasise määrab Saksa sõnul see, kui palju Ukraina suudab Venemaale kontrolljoonel vastata.
"Ukrainlased on väga hea sõjalise väljaõppega ohvitserkond. Ja siiani on nad taktikaliselt suutnud vastuseid korraldada nii, et ära on hoitud kontaktjoone nihutamine ning on ka antud märku, et ollakse valmis vastama vastaspoole soovile konflikti eskaleerida. Ukraina poolel on oluline vältida ohvreid enda poolel, nii tsiviilelanikke kui ka sõjaväelasi silmas pidades. Siiani pole ka tsiviiltaristu objekte väga rünnatud. Aga praegu tundub, et nüüd hakatakse neist väljakujunenud tavadest loobuma."
Saks sõnas, et hetkel ei pea ta Kiievi ründamise võimalust väga suureks.
"Isegi õhulööke distantsilt on Kiievile raske ette kujutada. See ei muudaks sõjaliselt Ukrainas otseselt midagi. Kui aga konflikt eskaleerub ja sõjategevus muutub intensiivseks, siis mingil hetkel võib tekkida moment, et Venemaa võib hakata kasutama jõhkraid võtteid. See (Kiievi ründamise - toim) võimalus on olemas, aga ma hetkel hindaks seda mitte väga tõenäoliseks."
Saks lisas ka, et ei pea tõenäoliseks USA ja teiste lääneliitlaste otsest sõjalist sekkumist konflikti.
"Kui Venemaa suhtes hakatakse sanktsioone järjest kehtestama, siis tuleks seda teha usutavate ja pikaajaliste meetmetega. Lühiajalist heidutust ma (sanktsioonidega - toim) ette ei kujuta. Donbassis sõjategevust aktiivsemalt vältida pole võimalik. Nüüd teevad Vene väed seal katse kontaktjoont edasi nihutada. Kui Ukraina suudab sellele vastu seista, siis on võimalus, et pikaajalised heidutused hakkavad omama mõju. Aga sõjategevusse sekkumine väljapoolt on üsna nullilähedase võimalus."
Mida Eesti juhid peavad teadvustama?
Eesti vaatest tasub Saksa sõnul silmas pidada seda, et see, mis Ukrainas praegu toimub, on seotud sellega, et Ukraina pole ühegi kaitsealliansi liige.
"Ida-Euroopas neutraalstaatus ei taga julgeolekut. Eesti olukord on Ukrainast erinev - me oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmed. Neid organisatsioone ei ole Venemaa praegu kahtluse alla seadnud. Edasine on meie endi kätes. Kas suudame üles ehitada tugeva heidutuse NATO idatiival. See puudutab nii Musta mere kui ka Läänemere-äärset piirkonda."
Saksa sõnul on oluline ka see, et nii Euroopa Liidul kui ka NATO-l on olnud kombeks, et sellistele ohupildi muutustele kui praegu Ukrainas, reageeritakse pikaajaliste ja toimivate plaanidega.
"Heidutus peab olema sõjaliselt usutav. Euroopa Liit NATO-t asendada ei saa, aga ka EL on julgeoleku tagamisel oluline organisatsioon, sest ta hõlmab Läänemere ääres ka riike, kes NATO-sse ei kuulu. Nn kõva julgeoleku kõrval on oluline ka nn pehme julgeolek. Aga kokkuvõtvalt tuleb meil üles ehitada selline sõjaline heidutus, et selle testimine pole võimalik nii, nagu tehakse seda praegu Ukrainas."
NATO puhul on suhetes Venemaaga Saksa sõnul kõige olulisem tuumaheidutus.
"Sest kui me vaatame NATO ja Venemaa võimalikku sõjalist kokkupõrget, siis tähendab see tuumakonflikti ja globaalset sõda. Tänapäeva maailmas on kõige parem heidutus see, et kumbki pool ei tee oma plaane, sest teab, et ka niisama torkimine lõpeb tuumasõjaga."
Saks lisas, et Eesti vaatest on kahtlemata oluline ka eelpaigutatud väed, sest need aitavad deeskaleerida hübriidrünnakut. Ja et eskalatsioon nullpunktist ei jõuakski märgatavale tasemele.
Toimetaja: Urmet Kook