Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald rääkis saates, et lõhestumine ühiskonnas tekib siis, kui rahulolematuid inimesi ässitatakse üles valedele.

"Probleem on, kui inimeste ülesässitamine ehitatakse üles valedele. Jutt, et Eesti on politseiriik, jutt, et keegi tuleb koju ukse taha ja võtab su lapse kaasa, on absurd. Aga kuskil on pinnas, et seda saab teha. Minu jaoks on probleem, et nende inimeste tundeid, tunnetuslikku ühiskonnataju kasutatakse ära."

Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles saates, et lõhestav on see, kui näiteks poliitikute eesmärk on ühiskonnagruppe omavahel vastandada. Ta selgitas, et poliitikute võimuvõitlus võib olla ühiskonda lõhestav, kuid tähtis on aru saada, millisest piirist muutub võimuvõitlus Eestile kahjulikuks.

Ta märkis, et provokatsioon on osa poliitilisest võimuvõitlusest, kuid asja teeb hullemaks, kui provokatsioonile järgneb pidevalt ka olukorra eskaleerimine. 

EELK peapiiskop Urmas Viilma rääkis saates, et tema hinnangul on üha vähem näha ühiskonnas tõelist andeks andmist. "Ma arvan, et seda on vaja teha. Rahu saab saavutada, kui kõik osapooled seda soovivad. Tõeliseks rahuks on vaja täielikku konsensust."

Saatekülalised leidsid, et lõhesid ühiskonnas aitavad vähendada näiteks poliitilised liidrid. "Liidrite ülesanne on depolariseerimine," ütles Kallas.

Endine poliitik Indrek Tarand lisas, et samuti aitab lõhesid vähendada dialoog ning aumeeste kokkulepetest kinnipidamine. "Olen lubanud, pean täitma," märkis ta. "See on Eesti tugevus, et oleme vahel tülis, koostöö ei tule kõige paremini välja, aga kuni iseenda üle naerda jaksad, on palju lootust sellel rahval," lisas ta.

Ka Viilma sõnul aitab lõhesid vähendada dialoog. "Tahet on vaja kasvatada ja dialoogi peab pidama.