Liimets tervitab USA presidendi hiljutist otsust saata Baltikumi täiendavat sõjalist tuge.

"Joe Bideni otsus on väga hea ja tugev sõnum. Oleme saanud viimasel ajal ridamisi kinnitust, et NATO kaitse- ja heidutushoiak tuleb üle vaadata ja see peab sisaldama vastuseid muudatustele praeguses Euroopa julgeolekuolukorras," rääkis Liimets saates "Esimene stuudio".

Liimets tõi hea näitena välja ka Suurbritannia, Taani jt liitlaste varasemad otsused tagada kindlustunne NATO idatiival.

Välisministri sõnul on nüüd selge, et Venemaa on edasi viimas oma Ukraina-vastast sõjaplaani, mida ta alustas 2014. aastal. "See, et Venemaa ei taha avatud dialoogi, näitas ka see, et Venemaa esindajad loobusid Müncheni julgeolekukonverentsile tulemisest. Tänaseks on Venemaa toonud Ukraina piirile suure hulga sõdureid, kuid suur konflikt on seni õnneks suudetud ära hoida," rääkis Liimets.

"Venemaa alustas vägede koondamist Ukraina piirile mullu sügisel. Tal on mitmeastmeline tegevusplaan, et Ukraina iseseisvust saboteerida," rääkis Liimets. "Sõda algas Ukrainas 2014. aastal ja kuigi aasta hiljem saavutati vaherahu, siis hukkunuid on olnud kõigil järgnevatel aastatel. Tihti pärast terava konflikti möödumist pööratakse aga rahvusvaheliselt juhtunule väga vähe tähelepanu," rääkis Liimets.

Nii nagu Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid, tuleb ka Euroopa Liit välja konkreetse sanktsioonide paketiga. "Euroopa Liidus saime täna ära teha sanktsioonide osas poliitilised otsisused, kolmapäeval kella 16 peaks need saama avalikustada," rääkis Liimets. "Sanktsioneerisime isikuid, kes olid seotud otsustega rikkuda rahvusvahelist õigust. Samamoodi piirame Vene valitsuse võimalusi kapitali koguda. Sanktsioonid presidendile hoiame järgmiseks etapiks," rääkis Liimets.

EL sanktsioonid puudutavad sadu inimesi ja avaldavad neile otsest mõju, lubas Liimets.