Kaugsõiduautojuhtide sõnul on nende amet üks enim kontrollituid. Sel nädalal lisandus autodele oluline nõue: iga kahe kuu tagant tuleb veok koduriiki tagasi viia.

"See on vastuolus nii kliimaeesmärkidega, piirab kaupade-teenuste vaba liikumist, mis on Euroopa Liidu üks põhialuseid. Ja lisaks on ta Euroopa Liidu ääremaade osas diskrimineeriv," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Margus Tähepõld.

Veokijuhtidele tekitab see lisakulusid.

"Sõit välismaalt tagasi auto registreerimisriiki võtab aega, uue kauba otsimine ja lisaks veel ka bensiinikulu. /.../ Ja keskkond. Kui masin sõidab koju ja ta kasutab kütust, selle tulemusel keskkond kannatab," ütles Narva kaugsõiduautojuht Viktor Pankevicius.

"Veondusorganisatsioonide hinnangul on tagasipöördumise lisakulu sõltuvalt sellest, kas ta saab tulla osakoormaga või peab ta tühjalt tulema, 500-2000 eurot sõiduki kohta," sõnas Tähepõld.

Euroopa Komisjoni uuringust selgus, et halvema stsenaariumi korral võib heidet järgmisel aastal tekkida kuni 2,9 miljonit tonni ja CO2 emissioon suureneks siis lausa 4,6 protsenti.

"Kui võrrelda seda mingi võrreldava asjaga, siis terve Eesti transpordi aastane CO2 heitekogus on umbes samas järgus. Nii et see on äärmiselt kliimavaenulik," ütles rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni juht Jaak Kivisild.

Uute reeglite algatajaks on Lääne-Euroopa suurriigid. Majandusministeeriumi teatel on selle eesmärk kaitsta riigisiseseid kaubavedajaid, et Ida-Euroopa odavamad veofirmad ei jätaks kohalikke vedajaid tööta. Eesti ja kaheksa liikmesriiki pöördus nõude tühistamiseks Euroopa Kohtusse, kuid menetlemine võib võtta aastaid.