Politsei võtab nii Vene kui ka Ukraina saatkonna valve alla
Politsei- ja piirivalveameti kriisijuht Egert Belitšev ütles, et seoses Venemaa agressiooniga võtab PPA valve alla nii Vene kui ka Ukraina saatkonnad ning tugevdab piiril valvet ja kontrolli.
"Hetkel Eestile sõjalist ohtu ei ole, kuid öösel äärmuseni eskaleerunud Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas toob ka meie asutusele üksjagu lisaülesandeid," ütles Belitšev.
"Esiteks tegime otsuse tõsta Narvas ja kagupiiril meie patrullide väljapanekut. Teeme seda nii selleks, et omada paremat ülevaadet piiril toimuvast kui ka avaliku korra tagamiseks. Samuti oleme valve alla võtnud Ukraina ja Venemaa saatkonnahooned Eestis," lausus Belitšev.
"Oleme ka tugevdanud piirikontrolli välispiiril, mis tähendab, et kontrollime põhjalikult Eestisse saabuvaid sõidukeid ja inimesi. Samuti arvestame, et meie piiripunktidesse võib saabuda Ukraina kodanikke, kes soovivad Eesti kaudu kodumaale suunduda või Venemaalt lahkuda. Piirivalvurid on valmis vajadusel inimesi selle osas juhendama," rääkis Belitšev.
Belitšev märkis, et hetkel on olukord meie piiripunktides rahulik ning töörütm tavapärane.
Jaani: aitame piiril ukrainlasi
Siseminister Kristian Jaani sõnul on meie piir hästi valvatud, meie avalik kord ja põhiseaduslik kord tagatud ning Eestile otsest sõjalist ohtu ei ole.
"Me oleme arvestanud, et siia võib tulla sõja eest ära ukrainlasi, sh neid Ukraina kodanikke, kes tahavad Eestit transiitriigina kasutada, et koju tagasi jõuda. Eesti on praegu üks võimalikke riike, mille kaudu ukrainlased kodumaale soovivad minna, sest lennuliiklus Ukrainaga ei toimi," märkis siseminister, kelle sõnul on praegu olukord meie piiripunktides rahulik ning töörütm tavapärane.
Kui Eesti-Vene välispiirile tulevad ukrainlased, kes soovivad kodumaale jõuda, siis selgitavad piirivalvurid neile, kuidas Ukrainasse liikuda. Kui Venemaalt tulevad ukrainlased, kes soovivad Eestisse jääda, siis on neist enamikel selleks võimalus.
"Eestisse saavad Ukraina kodanikud tulla üldjuhul viisavabalt. Seega ei vaja nad siin viibimiseks rahvusvahelist kaitset, sest nad saavad viibida Eestis muudel seaduslikel alustel. Üheks Eesti eesmärgiks Ukraina kodanike vastuvõtmisel on toetada siin viibivate ja siia saabuvate Ukraina kodanike iseseisvat hakkamasaamist," selgitas Jaani.
Siseministri sõnul on vajadusel võimalik taotleda ka rahvusvahelist kaitset. Loomulikult soovivad iga riigi kodanikud rahus oma kodumaal elada. Mõistame, et see ei ole alati võimalik ja sel juhul tuleb neid mingil perioodil aidata. Rahvusvahelise kaitse vajaduse puhul antakse tähtajaline elamisluba, mis tähendab, et tegu on ajutise abistamisega.
Toimetaja: Aleksander Krjukov