Kallas tegi erakonnajuhtidele ettepanekud Eestis pingete vähendamiseks

{{1645799700000 | amCalendar}}

Peaminister Kaja Kallas tegi reedel parlamendierakondade juhtidele ettepanekud hoiduda märtsis koroonapiirangute üle vaidlemisest, hoida poliitilist konsensust sõjapõgenike vastuvõtmisel, mitte õhutada pingeid rahvusgruppide vahel ja töötada välja ettepanekud riigikaitse tugevdamiseks.

Peaministri sõnul on pärast mitut kriisiaastat keerulises julgeolekuolukorras oluline mitte tekitada juurde riigisiseseid poliitilisi pingeid.

"Poliitikute käitumine mõjutab ka inimeste meeleolu ja turvatunnet. Meie kohustus on tagada Eesti inimestele stabiilne ja tasakaalus keskkond ning meie vastutus on jääda rahulikuks ja vältida asjatuid lisapingeid ühiskonnas," ütles Kallas.

"Samuti on väga oluline teha koostööd küsimustes, mis puudutavad Eesti riigi julgeolekut. Kuigi me teame, et praegu ei ole Eesti julgeolekule sõjalist ohtu, peame valmis olema väljastpoolt tulevateks hübriidohtudeks, valeinfo kampaaniateks ja ka provotseerimiskatseteks," sõnas Kallas.

Peaminister tegi ettepaneku hoiduda vähemalt märtsikuu jooksul lisapingete tekitamisest koroonaviiruse teemal.

"Koroonapandeemiaga seotud frustratsioon ja piirangutega seotud pinged on ühiskonnas olnud suured ning see on olnud ka poliitilise võitluse koht. Luban, et kaotame Covidi-tõendi kohe, kui haiglate olukord seda võimaldab. Reaalsus on see, et tänase seisuga on haiglates 675 koroonasse nakatunud patsienti ja seetõttu ei ole võimalik praegu kontrollimeetmeid leevendada," teatas Kallas.

Peaministri sõnul peab Eesti aitama Ukraina sõja eest põgenevaid inimesi. "Põgenikega hirmutamine ja konflikti õhutamine pingestab asjatult ühiskonda. Tegin erakonnajuhtidele ettepaneku mitte tekitada poliitilist konflikti Ukraina sõjapõgenike teemal, vaid hoida poliitilist konsensust, et Eesti aitab neid inimesi, kes Putini sõja eest põgenevad."

Ühtlasi märkis peaminister, et rahvusgruppide vaheliste konfliktide õhutamine Eestis on väga ohtlik. "Siin on poliitikutel suur vastutus ja võimalus olla eeskujuks. Tegin erakonnajuhtidele ettepaneku hoiduda pingete õhutamisest erinevate Eestis elavate rahvusgruppide vahel."

Kallase sõnul tuleb tugevdada Eesti julgeolekut ning ta ootab erakonnajuhtidelt ettepanekuid riigikaitse tugevdamiseks, mida käsitleda eelarve tegemisel.

"Eesti laiapindset julgeolekut tuleb tugevdada, aga seda tuleb teha tasakaalukalt, sest peame raha targalt kasutama. Näiteks võime teatud sõjalisi võimekusi saada liitlastelt. Valitsuse jaanuari otsustega on sõjalise riigikaitse kulud juba 3 protsendi ringis. Debatt erakondade vahel, kuidas tõsta Eesti turvatunnet laiemalt, on vajalik. Peame mõtlema riigieelarvet tehes küberturvalisusele, meediaruumile, pääste- ja politsei võimekuse tõstmisele jne," teatas peaminister.

"Ma ei eelda, et opositsioon ei kritiseeriks valitsuse tegevust, vaid minu üleskutse on hoiduda poliitiliselt konstrueeritud konfliktidest seal, kus seda pole vaja, ja teha koostööd seal, kus see on Eesti riigi ja Eesti inimeste jaoks hädavajalik," ütles Kallas.

Kohtumisel erakonnajuhtidega valitses üksmeel, et pingeid on vaja vähendada ning nad võtsid kohtumise järel mõtlemisaega, kuidas seda oleks võimalik teha, koos püütakse regulaarselt ka edaspidi neid küsimusi arutada.

"Loodetavasti sünnib sellest ka rohkem erakondade ja maailmavaateülest üksteisemõistmist, sest meie inimeste heaolu ja ühiskonna turvalisus on esmatähtis," lisas Kallas.

Kohtumisel Kallasega osalesid Keskerakonna esimees Jüri Ratas, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme, Isamaa Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.

Esialgu konkreetseks ei mindud

Pärast tunnist kohtumist ütlesid parlamenti kuuluvate erakondade juhid, et tegemist oli esimese konsultatsiooniga ning väga konkreetseks veel ei mindud.

EKRE esimees Martin Helme ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kaardistati erinevate erakondade jaoks problemaatilised eelnõud ja teemad.

"See, mida täna prooviti teha on see, et me praegu üksteisel kõri kallal ei ole sisepoliitiliselt. Meil on asju, mida meil on vaja teha ja mille tegemiseks on vaja laia nii ühiskondlikku kui poliitilist üksmeelt. Selle üksmeele saavutamine loomulikult ei ole kerge," sõnas Helme.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et järeleandmisi ei peaks tegema vaid opositsioon aga ka koalitsioon.

"Kui kõik erakonnad, nii koalitsioon kui opositsioon, vaatavad oma poliitika ja oma ettepanekud läbi ja kus on võimalik leida see ühisosa ja kus on osa, mida me praegu tundlike teemadena ei käsitle ja millega me edasi ei lähe," rääkis Seeder.

Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul ei sõlmitud kokkuleppeid, et mingid teemad suletakse. "Erakonnad panid välja oma ettepanekud, paljudes kohtades on need erinevad. Kui siin ühtset osa leida, siis tuleb selle aruteluga edasi minna," ütles ta.

Läänemets: vaja on lisaraha kaitseliidule, kaitsetööstuse mobiliseerimist ja rohkem EL raha Ukrainale

"Peaministri initsiatiiv kõigi parlamendierakondadega infot jagada ja ühisosa otsida väärib ainult tunnustust ning usun, et enamike – kui mitte kõigi – Eesti erakondade jaoks on tänases olukorras üksmeele otsimine iseenesestmõistetav," ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.

Läänemetsa sõnul peab ühtse tegutsemise jaoks olema ka koalitsioon ühtne, kuid see pole Ukrainat puudutavates hääletustes seni väljendanud.

Sotsiaaldemokraatide juht tegi omalt poolt kolm ettepanekut julgeoleku suurendamiseks ja Ukraina aitamiseks.

Läänemetsa teatel peab Eesti suurendama riigikaitse rahastust ning oluliselt on vaja suurendada kaitseliidu eelarvet, et pakkuda reservarmee kõrvale veel suuremat jõudu. "Viimased uuringud näitavad, et kaitsetahe on suurenenud Ida-Virumaal ja kõige madalam Lõuna-Eestis. Peame küll relvastusse investeerima, kuid meil läheb vaja igat üht, et riiki kaitsta," ütles Läänemets.

Teise ettepanekuna peab Läänemetsa teatel mobiliseerima Eesti kaitsetööstuse. "Meil on arvukalt ettevõtteid, mille toodanguga oleks võimalik Ukrainat reaalselt toetada – olgu selleks Samelini jalanõud, Semetroni meditsiinitehnika, MARU konteinerlahendused või eriväelastele mõeldud taktikalised toidupakid, küberkaitselahendustest rääkimata," sõnas ta.

"Nõnda saame ebakindlas majandusolukorras toetada samaaegselt nii oma Ukraina sõpru kui ka investeerida Eesti kaitsetööstusse arengusse. Minu ettepanek oleks eraldada rahalist abi nii, et Ukraina saaks soetada vajalikku varustust Eesti kaitsetööstusettevõtetelt," ütles Läänemets.

Kolmandana peab Läänemets oluliseks Euroopa Liidu rahalise abi suurendamist Ukrainale. "Loodan, et sõja kuuma konflikti lõpus on Ukraina jätkuvalt iseseisev riik. Siis on oluline rakendada meetmeid, mis lihtsustaks Ukraina ettevõtetele ligipääsu EL-i ühisturule. Piltlikult öeldes, teeme riiulitel venelaste arvelt ruumi ukrainlastele," sõnas ta.

Toimetaja: Barbara Oja, Anne Raiste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: