Kolonelleitnant Tõniste: Venemaa on muutnud sõjakäsitlust

Kolonelleitnant Toomas Tõniste
Kolonelleitnant Toomas Tõniste Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Tõniste hinnangul on Venemaa Ukraina vastu sõdinud taktikaliselt primitiivselt, aga muutnud viimastel päevadel lahingureegleid. Ukrainale võib praegu kõige saatuslikumaks saada väeväsimus.

Milline on seni olnud Venemaa taktika ja kuidas see on viimastel päevadel muutunud?

Kui rääkida taktikast, siis nad on sõdinud primitiivselt.

Kui te vaatate neid põletatud kolonne, linnadesse tunginud luuregruppe, siis see ilmselgelt näitab, et taktikaliselt nad ei ole millegagi väga üllatanud. Võib isegi öelda, et taktikaliselt on nad sõdinud allapoole seda taset, mida kirjeldavad nende enda määrustikud.

Nii et tõenäoliselt nad ei ole enda määrustikke lugenud.

Kui te vaatate kõiki neid põlenud kolonne, kütuseta masinaid ja muud sellist, siis nende enda eeskirjade järgi selliseid asju ei tohiks juhtuda. Ehk siis taktikalises mõttes on sõdinud primitiivselt.

Eile näidati uudistes kilomeetritepikkuseid Vene kolonne, mis põlesid. Täna näeme satelliidipiltidelt 70 kilomeetri pikkust kolonni liikumas Kiievi poole. On Venemaa viimastel päevadel oma taktikat muutnud?

Ma ei usu. Ma arvan, et nad on kõige rohkem muutnud lahingureegleid, seda, kuidas nad sõda käsitlevad.

Kui agressiooni esimestel päevadel nad ei püüdnud kahjustada tsiviilisikuid, siin on olnud videomaterjali sellest, kuidas tsiviilisikutest inimkettide ees tankid seisid või liikusid tagasi, siis nüüd on selgelt näha, et tsiviilisikuid ei hoita enam. Kõige tähtsam on sõjaliste eesmärkide saavutamine. Kui tsiviilisikud on seal ees, siis nad maksavad oma eluga.

Kas Venemaa on hakanud rohkem ründama õhust?

Pigem ei, see maasõja komponent on seal kogu aeg olemas olnud.

Lihtsalt venelased on intensiivistanud suurtükituld, on seda suurtükituld hakanud laskma rohkem, hakanud seda laskma rohkem valimatult. Mis tähendab ka seda, et on rohkem tsiviilpurustusi, ohvreid.

Mõne päeva eest lääne meedias spekuleeriti selle üle, et Venemaal hakkavad head raketid lõppema ja uuemad sõjalennukid seisavad lennuväljal. Kui paika sellised spekulatsioonid peavad?

Tõsi võib olla see, et täppislaskemoon hakkab otsa saama. Selle tootmine võib olla aeganõudev, selle varud on piiratud.

Ka lennukitel on kindlasti oma hooldustsüklid nagu pilootide puhkustsüklid ja selle tõttu nad on ka sunnitud õhuoperatsioone vähendama. Ma ei läheks eufooriliseks, sest seda sõdivat väge on Venemaa piiridele koondanud palju.

See on selline arvudega mängimine. Me võime ühest küljest öelda, et Venemaa on Ukraina piiridel koondanud kogu oma sõdimisvõimelise maaväe. Tundub, et vaat kui hästi, mujal neil sõdimisvõimelist väge nüüd polegi. Aga kui me teise numbrina ütleme, et esimeses ešelonis või neljandal, viiendal, seitsmendal päeval on sellest maaväest osalenud sõdimises maksimaalselt pool, siis seal on pool veel tulemata.

Te ütlesite pressikonverentsil, et Venemaa tõi Krimmi rindele teise ešeloni. Kas sellel on sama hea ettevalmistus ja võitlusvõime kui esimesel?

Ei tea. Lähipäevad annavad vastuse.

Milline on seni olnud Ukraina taktika ja kui palju seda tuleb nüüd muuta?

Ukraina ei lagunenud esimese rünnakušoki ees, ta ei lagunenud riigina, relvajõududena. Neil on säilinud nii riiklik kui ka relvajõudude keskne juhtimine. Mida päev edasi, seda raskemaks selle säilitamine läheb, sest Ukraina on kaitsev pool, vähemuses pool, surve all olev pool.

Ma tahan loota, et nad suudavad oma keskse juhtimise nii riikluse kui ka relvajõudude suhtes säilitada. Mis puudutab nende valitud taktikat, siis nad on olnud ilmselgelt edukad. Sellest annavad selget tunnustust kõik need suitsevad soomukid ja nutvad vangid, kes ütlevad, et tahaks koju.

Mis Ukraina jaoks praegu kõige saatuslikumaks võib saada?

Väeväsimine. Nad on varsti olnud nädal aega sõjas, me ei tea, kui suured on olnud nende sisulised reservid, reservid väe mõttes, mitte laskemoona, muude varude mõttes. Ja kui nad ei suuda vägesid vahetada, siis lihtne kulumine närib nad ära, sest ukrainlaste operatsiooni salastatus on väga heal tasemel.

Te ju tegelikult ei kohta väga palju kaameramaterjali, mis on filmitud Ukraina sõdurite poolt kuskil suvaliselt netis liikumas. Seega ega meil ei ole kerge aru saada, kui suuri kaotusi nad ise tegelikult kannavad. Aga sõjas, kus üks pool kannab kaotusi, kannab tavaliselt ka teine pool kaotusi.

Kui eile võis droonikaadritelt näha Vene tankikolonni hävitamist, siis täna on Kiievi poole teel ligi 70-kilomeetrine kolonn ja seda ei rünnata.

See võib olla taktikaline valik. Nad otsustasid, et selle tankikolonni nad hävitavad teisiti, hävitavad järgmisel päeval, ööl, hävitavad teiste vahenditega.

Või siis vastupidi, see võib olla nende teadlik valik, et nad lasevad selle kolonni linna ja hävitavad lähivõitluses tänavalahingutes. Ei tea.

Venemaa eesmärk on Kiiev ümber piirata, aga see on suur linn, kuus miljonit elanikku. On see mõeldav?

Ajaloos ei ole nii suurt linna piiratud ja vallutatud. Kui vaadata seda maaväge, mis on koondatud Ukraina vastu, siis sõjandusteoreetilises vaates seni, kuni see linn jätkab sõdimist, kuni seal linnas on varusid, millega sõdida, nad ei suuda seda linna vallutada.

Ukraina on saanud Euroopa Liidult paarkümmend hävitajat. Kui olulised need Ukraina kaitsmisel on?

See on kindlasti oluline abi, sest need on seda tüüpi relvastus, mida Ukraina suudab kiirelt ja vahetult kasutusele võtta.

Te tõite pressikonverentsil välja, et kõige ohtlikum on olukord lõuna suunal.

Lõuna suund on pildi järgi kõige vähem kontrollitud suund, näib, et ukrainlased ei ole olnud oma kaitsetegevuses nii edukad kui mujal. Ilmselgelt on seal õnnestunud Krimmist väljamurre, sillapea laiendamine platsdarmiks ja lahingutegevuse avardamine.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: