Esimesed põgenikud loodavad küll lähiajal tagasi koju naasta, kuid on tutvunud ka koolidega, kus oleks lastel vajaduse korral võimalik haridusteed jätkata.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et kindlasti kevadperioodil Ukrainast lapsi Eesti haridussüsteemi jõuab.

"Meil on erinevas suunas ettevalmistused. Esiteks informatsioon neile, kes Eestisse jõuavad – mida nad peavad tegema, et haridussüsteemis endale õppekoht saada. Me paneme praegu paika ka koolituste sarja kooliperedele, et kui tuleb muukeelne laps eestikeelsesse haridussüsteemi, kuidas teda lõimida, kuidas teda õpetada," rääkis Kersna.

Tartusse jõudnud Ukraina iluvõimlejatel koolis käimise mõtteid ei ole, kuna loodetakse nädala, kahe jooksul koju naasta.

"Praegu meil kuulutati välja kaks nädalat koolivaheaega, aga reedel õpetajad jõudsid mõned ained meile veebis anda ja praegu me ei õpi," rääkis Jeva.

Samas on lapsevanemad tutvunud juba Tartu koolidega, et vajadusel oleks võimalik lastel hariduse omandamist jätkata. Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski sõnul on linnal praegu lasteaiakohti sajale, põhikooli ja gümnaasiumikohti kokku ligi 180 õpilasele. Samuti saab vanem teha otsuse, kas soovib panna oma lapse täielikult eestikeelsesse või osaliselt venekeelsesse kooli.

"Murekohana on välja toodud seda, et Tartus on nii ukraina kui ka vene kogukond ja et ega nende vahel ei teki hõõrumisi. Minule teadaolevalt on inimesed Tartus siiski mõistlikud ja saavad aru, et Putini sõda ei ole vene rahva sõda ja ma loodan, et nad jäävad ka mõistlikuks. Aga me oleme valmis sekkuma, kui koolis peaks selle baasil pinged tekkima," märkis Kaplinski.

Teisipäeval toimunud Tartu linna, kooli- ja õppejuhtide Ukraina põgenikke puudutaval koosolekul tõi koolipere välja mitmeid küsimusi seoses õppematerjalide, keelebarjääri, õpetajate leidmise ja vajadusel psühholoogilise abi osutamise osas.

Kuigi küsimusi on õhus, siis Raatuse kooli direktori Toomas Kingi sõnul on üldine Tartu koolijuhtide meelestatus positiivne.

"Me saame kõigepealt olla ise vaimselt valmis, et me ei löö põnnama ja ei tõsta käsi üles, et me ei saa hakkama, et ennekõike on see tahe. Ma täna vaatasin juba õppematerjale, mida on võimalik ukraina keeles saada netist, et need on ka täiesti olemas. Midagi võimatut ei ole ja see on täna kõige vähem, mida me suudame teha," lausus Kink.

Hariduse pakkumisega kaasnevad lisakulud kompenseerib riik.