Astrid Kannel: see põgenikelaine on täiesti teistsugune

Foto: ERR

Kui me oleme harjunud nägema põgenikelaines noori mehi, siis Ukraina puhul on tegemist valdavalt naiste ja väikeste lastega, ütles Lääne-Ukraina Rivne linnas viibiv ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel.

"See põgenikelaine on täiesti uus nähtus. See on teistsugune kui see, mida me oleme näinud varasematel aastatel teistes kriisides. Ukraina ei lase välja mehi ja ega enamik neist ei taha ka ise riigist lahkuda. See tähendab väga väikeste laste ja naiste lainet. Me oleme varem harjunud nägema noori mehi või koos noori mehi ja naisi. Aga kui praegu on miljon põgenikku, siis on see valdavalt miljon naist ja last," ütles Kannel neljapäeva hommikul "Vikerhommikus".

Ta lisas, et kõige vapustavam on vaadata lapsi, kes piiril külma ja rõskuse käes ootavad.

"Jube külm on siin kogu aeg. Ilm on niiske ja külm. Vene saabas istub Vene tankis ja nende pärast ma ei muretse. Aga see ilm on kõige suurem probleem piiril. Vaatasin, kuidas väikesed lapsed istusid seal pakkide otsas ja mängivad oma mänguasjadega. Nad olid külmast näost sinised. Piisas sellest pildist. Ja siis tekib viha, et kuskil Kremlis istub mingi vanamees, kes arvab, et miks mitte nii ei võiks nende lastega olla."

Kannel rääkis ka, et külastas vahetult enne sõja puhkemist Kiievit ja siis kohtas ka president Volodõmõr Zelenski aadressil kohalike kriitikat, kuid sõda on nüüd ukrainlased ühte liitnud.

"Kui eestlased on saanud viimased aastad elada vaid oma sisepoliitiliste muredega, siis siin on inimestel tiksunud teadmine, et nad ei ole lõpuni vabad ja et ohud on üleval. Ja see teadmine on neid treeninud. Ma julgen arvata, et ukrainlased on vastupidavad. Nad leiavad, et jälle tullakse meie tuleviku kallale. Meie õiguse kallale teha ise omi valikud. Et meil ei lasta jälle endale ise valida oma tulevikku."

Olukorda Lääne-Ukrainas hindas Kannel suhteliselt rahulikuks, kuigi ka seal ehitatakse juba barrikaade ja kaitstakse hooneid liivakottidega.

"Hästi on läbi mõeldud, et kui tuleb õhuhäire, siis kuhu keegi läheb. Mul on telefonis nüüd ka äpp, kuhu tuleb teade, millal õhuhäire algab ja millal lõpeb. Tohutu hirm on ka diversantide pärast, mistõttu sind pidevalt kontrollitakse."

Kuna kontrollijate seas on igasugu inimesi, on tulnud Kanneli sõnul ette ka olukordi, kus kontrollija üritab oma võimu näidata.

"Oli mees, kes tahtis kogu meie materjali telefonist kustutada, mis oleks meile olnud suur katastroof. Aga õnneks oli ta nii vana mees, et ei leidnud õiget nuppu üles. Teisele kontrollijale tundus jälle kahtlane, et mul on kaasas paberkaart," tõi ta näiteid.

Kannel lisas, et see, et päevas ajakirjanikku 30 korda kontrollitakse, on täiesti tavaline ja sellega peab sõjaolukorras ka arvestama.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: