Eesti saadik Poolas: poolakad plaanivad eriseadust sõjapõgenike aitamiseks

Ukrainast pagenud naised Poolas Przemysli jaamas kolmapäeval
Ukrainast pagenud naised Poolas Przemysli jaamas kolmapäeval Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Markus Schreiber

90 protsenti poolakatest on nõus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega Poolas, rääkis Eesti suursaadik Varssavis Martin Roger. Hoolimata sellest, et Poola võtab vastu kordades rohkem põgenikke kui teised Euroopa riigid, pole poolakad veel abi põgenike ümberjagamiseks palunud.

Rahvusvahelise pagulasorganisatsiooni UNHCR neljapäevastel andmetelt on Ukraina sõja eest põgenenud enam kui miljon inimest. Kõige rohkem on põgenikke siirdunud naaberriiki Poola - 550 000 inimest. Järgnevad samuti Ukraina naaberriigid Ungari ja Euroopa vaeseim riik Moldova vastavalt 133 000 ja 98 000 inimesega.

Eesti suursaadiku Martin Rogeri hinnangul on poolakad Ukraina põgenike vastuvõtmisel külalislahked. "90 protsenti poolakatest toetab põgenike vastuvõtmist, 64 protsenti soovib neid isiklikult aidata," ütles Roger.

"Kui Poola võimud kohaldasid kiiresti piiriületuse reegleid ja korraldasid piirile abipunkte, siis tavalised inimesed koguvad raha ja erinevad tarbeesemeid, mis antakse üle abivajajatele. Paljud inimesed lähevad ka ise piirile ning korraldavad põgenike transpordi ja majutuse," rääkis Roger.

Rogeri hinnangul on poolakad ja ukrainlased kindlasti kultuuriliselt lähedased ja naaberriigina puudutab Venemaa sõda Ukraina vastu poolakaid väga vahetult. "Samas on Poola kinnitanud, et aitab kõiki, sõltumata nende päritolust, kes põgenevad sõja eest Ukrainas, nad saavad Poolas vajaliku abi," ütles Roger.

"Kohalikes omavalitsustes on korraldatud majutus keskustes, nagu spordisaalid ja hotellid. Paljud ettevõtted ja eraisikud pöörduvad ka omavalitsuste poole, et teatada oma valmisolekust põgenikke vastu võtta. Väga aktiivsed on abigrupid sotsiaalmeedias," rääkis Roger.

Ukraina kodanikud saavad Poola reisirongides tasuta sõita, ühistransport on tasuta ka mitmetes suuremates linnades, mis aitab põgenikel jõuda eri majutuspunktidesse üle riigi.

Kõigis vojevoodkonna pealinnades ja piiripunktides on infopunktid ja vastuvõtupunktid, kust saab infot ajutise majutuse kohta. Abivajadusest on võimalik samuti veebis teada anda. Samuti on ühtekokku 120 Poola era- ja riiklikku haiglat teatanud, et osutavad Ukrainast pärit põgenikele ja haavatutele arstiabi.

Poolakate eesmärk on ukrainlased saata ukrainlased võimalikult mugavalt ja kiirelt tööturule. "Kiirkorras on ettevalmistamisel eriseadus põgenike abistamiseks, millega tagatakse Ukrainast tulijatele ligipääs tööturule, haridusele, arstiabile ja peretoetustele. Eelnõu kohaselt saavad tööandjad ukrainlasi palgata suurema bürokraatiata, tööluba taotleda ei ole tarvis, tuleb vaid teavitada kohalikku tööbürood. Mitmed suuremad ettevõtted on juba teatanud, et plaanivad ukrainlaste värbamiseks eriprogramme," kommenteeris Roger Poola kavasid.

Poola tagab Ukraina lastele koolihariduse

Kuna Ukraina ei luba üle piiri evakueeruda meestel vanuses 18-60, sest nad kuuluvad üldmobilisatsiooni alla, ja paljud vanemad inimesed ei ole olnud nõus oma kodudest lahkuma, siis on peamised põgenikud naised lastega. Umbes pooled Ukraina-Poola piiri ületanutest on alaealised.

Rogeri sõnul on põgenikel vanuses 7-18 aastat õigus saada samadel alustel Poola lastega koolikoht piirkonnas, kus nad hetkel peatuvad. Kui elukohajärgses koolis vabu kohti ei ole, on kohalikul omavalitsusel kohustus pakkuda alternatiivi.

"Poola koolides alustavatele Ukraina lastele pakutakse täiendavalt poola keele tunde. Haridusminister loodab, et koolidesse saavad appi tulla vene ja ukraina keelt oskavad üliõpilased ja pensionil õpetajad. Lastel on võimalus saada koolides psühholoogilist nõustamist ja eripedagoogi abi. Lisaks avavad paljud koolid ja lasteaiad ka päevahoiu, kuhu põgenikud saavad oma lapsed mõneks tunniks jätta, et asju ajada," rääkis Roger.

Ka ülikoolid valmistavad ette erinevaid lahendusi tudengite abistamiseks. Näiteks Varssavi ülikooli kaasaegsete keelte teaduskond võtab vastu Ukrainast pärit tudengeid – esmalt vabakuulajatena.

Eesti on lubanud võtta vastu umbes 2000 Ukraina sõjapõgenikku. See tähendab, et kui Poola võtab vastu ühe pagulase 70 püsielaniku kohta, siis Eestis on selleks suhtarvuks üks põgenik 6500 kohaliku elaniku kohta.

Poola paistab põgenikevooluga siiski hästi hakkama saavat. "Poola pole konkreetset abipalvet Eestile põgenike teemal esitanud. Nad teavad, et oleme oma võimaluste piires valmis toetama, kui vajadus peaks tekkima," lisas Roger.  

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: