Venemaa presidendi seadlusega on andmed relvajõudude isikkoosseisu kaotuste kohta sõjaajal kantud riigisaladuste hulka. Praktikas tähendab see, et vangilangenuid ametlikult ei otsita, surnukehasid ära ei viida ja maha ei maeta. Ukraina on pöördunud Rahvusvahelise Punase Risti poole palvega viia surnukehad ära, need identifitseerida ja korralikult maha matta.

Ukraina siseministeerium lõi saidi "Ищи своих" (eesti keeles "Otsi omasid"), et anda Vene sõjaväelaste omastele võimalus otsida oma sugulasi elavate või surnute seast, kuid see keskkond suleti Venemaa peaprokuratuuri nõudmisel. Saidil olev info paigutati Telegrami kanalile, mis kogus esimese kahe päevaga 350 000 tellijat. Sinna pannakse üles videod sõjavangidest, samuti hukkunud Vene sõdurite fotod ja dokumendid.

"Insight" vaatas läbi kümneid videosalvestisi ja fotosid vangilangenutest ja hukkunute dokumentidest. Vene võitlejate seas on palju väga noori ajateenijaid. Mingit psühholoogilist valmisolekut sõjaks neil lapseohtu noorukitel pole.

Et mõista, mis valesti on, peab neid ise nägema: 18-aastase võitleja kiiver on viltu, silmis peegeldub sõnatu õud.

- Kust pärit?

- Sevastoopol.

- Nimi?

- Dima.

- Perekonna- ja isanimi!

- Dmitri Aleksejevitš Ivanov.

- Mida sa siin teed?

- Saadeti…

Järgmine kriimu näoga hirmunud "võitleja" - Roman Gavrilov.

- Ema, isa… Ma ei tahtnud Ukrainasse sõita. Meile öeldi, et sõidame ühisõppustele 25. brigaadiga. Hiljem, 23. veebruari öösel öeldi, et sõidame Ukrainasse ja ületame piiri.

- Kus sa praegu oled?

- Harkivi linnas.

- Vangis!

- Just nii, vangis.

- Mida sa lähedastelt paluda tahad?

- Et…

- Mida? Tahad koju või ei?!

- Just nii! Tahan koju. Väga tahan koju!

Vanglas filmitud videos tunnistavad Vene ajateenijad, et sõjaväe juhtkond valetas neile ja saatis nad kindlasse surma. Komandörid kinnitasid, et sõdureid veetakse õppustele või rahuvalvemissioonile. Et Venemaal teada saadaks, et tõesti on käimas sõda, milles hukkuvad mitte ainult Ukraina, vaid ka Venemaa kodanikud, tehakse sõjavangidele ettepanek võtta ühendust kodustega - las nemad räägivad ühiskonnale ja riigile oma lastest.

Kolmapäeval korraldas Ulan-Udes üksikpiketi palgasõdur Sergei Otširovi ema. Naine seisis Lenini mälestussamba juures ja rääkis kaamerasse: "Mina olen selle Serjoža Otširovi ema, keda eile näidati. Ma ei taha, et oleks sõda." Ukraina siseministeeriumi kanalil näidatud video Sergeist levis Burjaatia sotsiaalmeedias ja paljud pidasid seda võltsinguks. Videot nägi ka Sergei ema. Ta ütles vestluses Ulan-Ude teleajakirjaniku Larissa Irintsejevaga: "Tahan, et inimesed mõistaksid, et see ei ole võltsing. Mina olen tema ema. Mulle hakati eile kirjutama: "Aga te tõestage, et see pole võltsing!" Ma ei taha midagi tõestada. Ma lihtsalt ütlen teile: see on minu poeg."

Veel ühe sõdurpoisi kõne emale:

- Emme! Minuga… Palun kuula mind tähelepanelikult. Minuga käiakse hästi ümber. Ära minu pärast muretse. Sa pead väeosaga ühendust võtma…

- Mida ma ütlen?

- Ütle, et see ja see võeti Ukraina territooriumil vangi. Kui meid siia saadeti, siis öeldi, et me läheme rahuvalvajatena DNR-i (Donetsk – toim.) ja LNR-i (Lugansk – toim.). Aga siin on tegelikult sõda lahti. Tähendab, meie oleme agressori rollis.

Vangide ülekuulamistest ja lahinguväljalt kogutud dokumentidest selgub, et jõukaid pealinnapoisse Ukrainasse üldjuhul ei saadetud. Enamik võitlejaid on pärit Venemaa kaugematest provintsidest. "Insight" kontrollis videotes nimetatud koduseid aadresse: sellised kohad on kaardil olemas.

- Jefreitor Jevgeni Ivanovitš Smirnov.

- Sõjaväeosa?

- 91701

- Amet?

- Sapöör.

- Ema-isa on?

- Kasuvanemad.

- Aadress!

- Smolenski oblast, Demidovi rajoon, Šapõ küla...

- Kes sina oled?

- Reamees Pavel Timofejevitš Kravtšenko.

- Sõjaväeosa?

- 91701.

- Sünniaasta?

- 2002

- Amet?

- Mehaanik-autojuht.

- Isa-ema on olemas?

- On.

- Number tuli meelde?

- Ei tulnud.

- Kus nad elavad?

- Irkutski oblast, Novotšermhovo küla…

- Edasi!

- Školnaja 2-1"

Sõjaväeosa?

- 91701

- Amet?

- Autojuht.

- Isa-ema on?

- On.

- Kus nad elavad?

- Dagestanis.

Ajateenijatel mitte lihtsalt ei ole normaalset varustust - neid toidetakse ammu säilivustähtaja ületanud toiduga. Lugeja võib ise vaadata videot, milles Ukraina sõjaväelane revideerib kaste sõdurite toidumoonaga. Pajuk on toodetud 2013. aastal ja selle säilivusaeg lõppes 2015. aastal.

Ukraina sõjaväelane pöördub vene lapsevanemate poole, kelle lapsed on sõtta saadetud: "Millised debiilikud peavad olema teie kindralid, et varustada oma armeed säilivusaja ületanud toiduga! Te surete Ukrainas ei tea mille eest, ja *** varustavad teid veel selle riknenud pajukiga. Vene emad, viige oma lapsed siit ära!"

Sõjas on ka OMON-i, Rosgvardija ja isegi Wagneri grupi ohvitserid. Need inimesed on rohelistest ajateenijatest palju kogenumad. Üks vangilangenu - Jevgeni Viktorovitš Spiridonov, sündinud 1985. aastal - on politseikapten ja teenib Novokuznetski OMON-is. See on Siberis, Kemerovo oblastis. Nende allüksus kutsuti õppustele 3. veebruaril.

Teine vang helistab vanematele:

- Ma olen vangis, ema…

- Kuidas nii?

- Nii on. Ukrainas vangis.

- Kuidas sa sinna sattusid?

- Öeldi: sõitke Ukrainasse. Me sõitsime, ema. Keegi ei teadnud midagi.

Veel üks kõne, Ivan helistab emale Siberisse:

- Jõudsime kohale… Tuleb välja, et nad petsid meid. Ütlesid, et me läheme kaitsma, aga oli vastupidi… Tulime siia rahulikke inimesi tapma…

- Vanja, mida sa räägid?! Mida sa ometi räägid, Vanja!

Kas need inimesed teadsid, kuhu ja milleks sõidavad? Küllap teadsid. On võimatu püstitada lahinguülesandeid Harkivi või Kiievi ründamiseks, teatamata isikkoosseisule, kuhu ja milleks nad tulid. Nüüd ummistavad nende lähedased kadunud sõdurite otsimiseks loodud "kuuma liini", mille organiseeris samuti Ukraina siseministeerium.

Anastassija otsib oma meest Deniss Parfjonovit. Deniss on 23-aastane.

- Millal teil side mehega katkes?

- Ammu, väga ammu.

- Mida tähendab ammu? Kuu, kaks kuud tagasi?

- Üle kahe… Nad saadeti lihtsalt kogunemisele, mõistate! Meile öeldi niimoodi. Sain aru, et mingi kogunemine. Mingi kogunemine…

Vene riik, kes endiselt ei tunnista tõsiseid kaotusi ega üritagi vangide küsimust lahendada, levitab ühismeedias nõuet mitte helistada "kuumale liinile", nimetades seda informatsiooniliseks diversiooniks, mille eesmärk on saada andmeid isikkoosseisu kohta.