Podolis, Kiievi kesklinnas käis hiljuti veel vilgas elu, nüüd on aga tänavad tühjaks jäänud.

"Täna on sõja üheksas päev. Kõik arvasid, et see saab kiiresti läbi. Kahjuks kestab see siiamaani. Inimesed ei tea, mida teha. Mõned ikka varjendites, mõned julgevad juba tänavale minna," rääkis Aleksandra.

Inimesed on tühjade tänavatega harjunud. Nüüd harjuvad nad tühjade poelettidega.

"Laod on tühjad. Nad asuvad vasakul kaldal. Saabus info, et sealt meid enam ei varustata. Hetkel müüakse ära kõik, mis alles on jäänud," lausus Antonina.

"Siin kõrval on teine pood, "Varus". Lähme praegu sinna. Sealt väljub rahvas, kotid kaupa täis. Seal pidi isegi leib olema," rääkisid Ilja ja Ljubov.

on teine pood, "Varus". Lähme praegu sinna. Sealt väljub rahvas kotid kaupa täis. Seal pidi isegi leib olema.

Kaks asja on Kiievis defitsiitsed – bensiin ja leib. Meil täna vedas – saame ikka oma leiva. Leiba antakse kaks näo peale.

Kiievi kesklinn paistab täiesti rahulik võrreldes äärelinnadega.

Kolm päeva tagasi tabas Irpeni silda Valgevenest välja lastud vene "Iskander" rakett. Raketilöök, mis silda tabas, oli alles algus. Edasi on olnud pidev raketituli. Irpeni elanikud püüavad igal võimalusel põgeneda oma kodulinnast Kiievisse, kus olukord, hoolimata õhuhäiretest, on märksa ohutum.

"Seal on väga ohtlik. Meie linna pommitatakse. Me elame metsa ääres ja metsas on liikvel diversioonigrupid. Me oleme kogu aeg nende tule all. Eile tabas meie maja "Grad" rakett. Ma ei  oska öelda, mis kaliibriga see oli. See oli väga õudne. Kõik aknad värisesid ja pooled neist purunesid," rääkis Irpeni linna elanik Maria.

"Vene armee pommitab meie maju, meie peresid. Eile sai Irpenis raketitule tõttu surma üks laps. Borodjankas sai üleeile surma minu kolleegi täiskasvanud poeg. Meil on seal täielik põrgu," lausus Anna.

Vene väed asuvad Kiievist 25-30 kilomeetri kaugusel