Traumatoloog Maksim Tšernenko töömaht on alates 24. veebruarist kasvanud kordades. Haiglas on 170 voodikohta, millest enamik on hõivatud.

"Kõige rohkem saabus meile patsiente 25. ja 26. veebruaril. Kahe päevaga võtsime vastu üle 70 inimese. Peale seda patsientide vool vähenes, aga ikka saabub meile iga päev umbes 10 inimest. Raske on prognoosida, kui kaua see veel kestab, kuid me loodame, et lähiajal see sõda ikkagi lõppeb. Samas me oleme valmis vastu võtma kõiki, kes meile saabuvad," ütles Tšernenko.

Haiglaravil viibiv Artjom astus Kiievi territoriaalkaitsesse sõja esimesel päeval, 24. veebruaril. Reedel patrullis Artjom koos relvavendadega ühes Kiievi elamurajoonis.

"Me lihtsalt kontrollisime olukorda oma rajoonis. Sisenesime ühte hoovi. Avanes uks, me ei jõudnud isegi midagi öelda ega küsida, kui meie pihta avati tuli. Ma sain kolm kuuli jalga ja kaks kätte," ütles Artjom. Artjomi sõnul tulistasid neid desertöörid Ukraina armeest, kes said peale rünnakut põgenema.

Artjomiga palatit jagav Valeri on taksojuht. Ta elab Kiievi äärelinnas. Paar päeva tagasi oli ta teel koju, kui jäi rünnakusse.

"Koduni oli jäänud ainult 20 kilomeetrit kui sillal toimus otse minu ees plahvatus. Kokku oli seal neli autot, mina olin esimene. Kõik lendas õhku. Sild lendas tükkideks ja peale seda ei mäleta ma mitte midagi," ütles Valeri.

Praegu kulgeb rindejoon umbes kümne kilomeetri kaugusel linnapiirist, kuid isegi Maidanil on vahepeal selgelt kuulda plahvatusi.