Ühtegi sõnul on Ukraina vägede poolelt esindatud kõik totaalkaitse valdkonnad. "On olemas võitlejad, need inimesed, kes võitlejaid vahetult toetavad, keda meie siin nimetame võimendajateks, ja on olemas sõbralik keskkond kohalike elanike näol, kes pakuvad vahendeid, ehk võimaldajad. Eestis nimetame seda kolme V printsiibiks," kirjeldas Ühtegi "Esimeses stuudios".

"Näeme ka seda, kuidas vägivallatut vastupanu väga efektiivselt kasutatakse. Inimesed tulevad tänavatele, peatavad tanke ja tehnikat, see on ka oluline," ütles Ühtegi.

Ühtegi märkis, et ei oleks ennustanud sõja algust enne suve, sest märtsi algul on ilm rünnakuks kehv. "Kõige halvem aastaaeg sõdimiseks, stepid on mudased, liikuda on keeruline, jõed on üle ujutatud. Teiseks vägi ei ole teab mis suur ja kolmandaks ei ole eesmärki, mille nimel minna väikese väega ja üritada okupeerida 150 000 inimesega Ukraina suurust riiki on lollus," ütles ta.

Venemaa vägi ilmselt laiali ei jookse, kuid on näha, et mõned väeosad on seda teinud. "Venemaal on suur vastuseis ka nendel üksustel, kes on toodud Ukraina piiridele. Keegi ei taha sõtta minna tegelikult. Väe laiali jooksmist tuleks vaadata laiemalt – kas rahvas lepib sellega ühel hetkel. Infosulg on Venemaal suur, rahvas ei tea, mis toimub," ütles ta.

"Antud juhul mindi sõtta, kust oli näha, et tuleb palju ohvreid, mitte ainult Ukrainale, vaid ka Venemaale," sõnas Ühtegi.

Ühtegi sõnul on Venemaa esialgu plaanitud ressursid ammendumas ning tuleb langetada otsuseid, kuidas edasi minna. "Kui jätkata, tuleb hoida positsioone, täiendada varusid, tuua uusi vägesid juua. Kui mitte, siis tuleb läbirääkimisi pidada või koju minna," ütles ta.

Venemaa eliitüksused on olnud praegu sõjas ning kuigi sõjavägi võib olla miljoni inimese suurune, siis sõjapidamise ressurss jääb Ühtegi hinnangul 100 000 inimese juurde. "Edasi oleks vaja juba mobiliseerida ja see vägi, mis mobilisatsiooniga välja tuuakse ei ole enam vägi, vaid mass," ütles ta.

"Siin on suur vahe, kas sa oled kaitses või ründad. Kaitses saab kasutada hajutatud tegevust ja kasutada ära efektiivselt ka väikeste oskustega inimesi. Rünnakuks on vaja läbi viia spetsiifilisi manöövreid ja taktikat, mida ei ole võimalik ühe päevaga õpetada," sõnas Ühtegi.

Ühtegi sõnul Venemaa esimene plaan ei toiminud ja oli vaja uut. "Kui täna vaatame seda, et nad pole suutnud Aasovi mere ääres koridori tekitada, nad pole suutnud Harkivit ära võtta, nad pole suutnud Luhanski ja Donetski oblastit ära võtta... tundub, et neil head plaani ei ole," ütles ta.