Pühapäeval toimusid Venemaa linnades sõjavastased meeleavaldused. Venemaa inimõigustega tegeleva meediaprojekti OVD-Info andmetel on riigis on kinni peetud üle 3500 meeleavaldaja.

ÜRO andmetel on sõja algusest alates hukkunud Ukrainas kinnitatud andmetel 364 tsiviilisikut ning veel 759 on saanud haavata. Siiski on hinnangute järgi nii hukkunute kui vigastatute arv tõenäoliselt suurem, vahendas The Guardian.

Venemaa pommitab Ukraina linnasid üha rohkem

Ukraina presidendi nõuniku  Oleksi Arestovitši sõnul suurendasid Vene väed pühapäeva öösel Ukraina linnade pommitamist. 

"Viimane raketirünnakute laine saabus pimeduse saabudes. Kõige rohkem said kannatada linnad, mis asuvad riigi keskosas, põhja- ja lõunaosas. Tugevalt pommitati Harkivit ja Tšernigovi," ütles Arestovitš.

Arestovitši sõnul on olukord Kiievi eeslinnades katastroofiline. Venemaa sõjaline tegevus takistab seal inimeste evakueerimist. 

Kiievi eeslinna Irpini linna rünnakus hukkus pühapäeva õhtul kaheksa tsiviilelanikku, teatas linnapea Oleksandr Markushõn, kelle sõnul avasid Vene väed tule üle silla liikuvate evekueerunud inimeste pihta, vahendas CNN.

"Perekond suri, minu silme all surid kaks väikest last ja kaks täiskasvanut," ütles Markushõn.

"Irpin on sõjas, Irpin ei ole alla andnud," ütles linnapea. "Vene sissetungijad vallutasid osa linnast, kuid Irpin jätkab võitlust ja ei anna alla," sõnas ta.

Venemaa rünnakud lõid rivist välja ka Harkivis raadio ja telepildi edastamise. Piirkonna juhtide teatel tabasid rünnakud teletorni.

"Tehnikat hoiustavad hooned hävitati ja kahjude ulatust veel hinnatakse," teatas Harkivi omavalitsus.

Mõkolaivi kuberner: Ukraina sõjaväelased hävitasid Vene suurtükiväe üksuse

Ukraina sõjaväelased lõid Mõkolaivis pühapäeval rivist välja Vene suurtükiväe üksuse, selgub piirkonna kuberneri Vitali Kimi postitatud videost. 

Ukraina sõdurid ütlevad videos, et Vene haubitsad pööratakse nüüd venelaste vastu, vahendas CNN. 

Lõuna-Ukrainas asuvas Mõkolaivis käivad ägedad lahingud. Tegemist on strateegilise linnaga. Selle vallutamise järel saaks Vene armee alustada maismaa pealetungi Odessa suunal. USA kõrge ametniku sõnul pole Vene väed praegu siiski valmis, et alustada täiemahulist rünnakut Odessa vastu, vahendas The Guardian.

Ukraina peastaabi andmetel on Mõkolaivi lähedal alla lastud ka hulk Venemaa koptereid ja hävitajaid. 

Suurbritannia: Vene väed on viimase 48 tunni jooksul saavutanud minimaalset edu

Suurbritannia kaitseametnikud ütlesid pühapäeva öösel, et Venemaa väed on viimase 48 tunni jooksul saavutanud ainult minimaalseid edusamme. Vene väed kohtavad Ukrainas tugevat vastupanu ja nende liikumist häirib kehv logistiline olukord, vahendas BBC. 

"Viimase 24 tunni jooksul on Ukraina linnasid tabanud suured Venemaa õhu- ja suurtükirünnakud," ütlesid ametnikud. 

Suurbritannia tähtsa sõjaväelase admiral Tony Radakini sõnul "pole Venemaa väed tegutsenud pädevalt ja see mõjutab ka nende moraali." Radakini hinnangul on Vene väed kandnud väga suuri kaotusi. 

USA: Vene armee pole Kiievi suunas suuri edusamme teinud

USA kaitseametnik ütles pühapäeval, et 65-kilomeetrine Vene sõjaväe kolonn Kiievi lähedal seisab endiselt paigal. Venemaa ei kontrolli samuti täielikult Ukraina õhuruumi. 

USA hinnangul on Venemaa sissetungi algusest Ukraina vastu korraldanud umbes 600 raketirünnakut. Pentagoni väitel on 95 protsenti Vene vägedest, mille Moskva Ukraina sõja jaoks kokku kogus, nüüd Ukraina territooriumil, vahendas BBC. 

USA: Kreml värbab Süüria palgasõdureid

Venemaa värbab Ukraina sõja jaoks linnalahingukogemustega süürlasi. Moskva valmistub tänavalahinguteks Ukraina suurlinnades, ütlesid USA ametnikud ajalehele The Wall Street Journal. 

USA luureametnike sõnul on mõned Süüria palgasõdurid jõudnud juba Venemaale. Süürias on kodusõda kestnud juba umbes 10 aastat. Moskva loodab, et karastunud Süüria palgasõdurid aitavad Venemaa vägesid Ukraina linnade vallutamisel. 

Ukraina kaitseametnikud hoiatasid pühapäeva öösel, et Venemaa valmistab oma vägesid ette, et alustada massiivset pealetungi Kiievi vastu. Peastaabi hinnangul koguvad Vene väed ressursse, et alustada varsti rünnakut.

50 Venemaa diplomaati lahkusid New Yorgist Moskvasse

Vene riikliku uudisteagentuuri RIA teatel lahkus pühapäeval New Yorgist Moskvasse umbes 50 Venemaa diplomaati, sealhulgas nende pereliikmed, vahendas CNN. 

USA nõudis eelmisel nädalal, et 12 Venemaa ÜRO diplomaati lahkuksid USA-st 7. märtsiks. "USA palus Vene diplomaatide lahkumist, kuna nad osalesid tegevuses, mis polnud kooskõlas nende vastutuse ja kohustustega," ütles USA ÜRO saadik Richard Mills. 

Putin pidas kõne nii Erdogani kui Macroniga

Türgi president Recep Tayyip Erdogan pidas pühapäeval telefonikõne Vladimir Putiniga, kus ta üritas Putinit veenda kehtestama Ukrainas relvarahu, avama humanitaarkoridorid ja lõpuks jõuda rahuleppeni Ukrainaga, vahendas Reuters.

Putin vastas aga Erdoganile, et relvarahu on võimalik vaid siis kui Ukraina relvad maha paneb ja täidab Moskva nõudmised, vahendas Tass.

Putin pidas pühapäeval taas ka telefonikõne Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Prantsusmaa presidendi teatel kestis telefonikõne ligikaudu kaks tundi, vahendas Reuters.

Macron arutas Putiniga muret võimaliku Odessa ründamise osas ning rõhutas läbirääkimistel kokkuleppe leidmise vajadust ja vajadust kaitsta Ukraina tuumarajatisi.

Pühapäeval pidas Macron telefonikõne ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, milles tegi ülevaate oma vestlusest Putiniga.

Ka Suurbritannia peaminister pidas kõne Zelenskiga, milles kinnitas, et töötab koos liitlastega Ukrainale täiendava kaitsevarustuse saatmiseks.

Vene vägede kontrolli all tuumajaam valmistab muret

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri teatel on Zaporižžja tuumajaama meeskond Vene vägede juhtimise all, vahendas Reuters.

"Ma olen väga mures," ütles agentuuri juht Rafael Grossi, lisades, et Venemaa väed piirasid mobiilivõrke ja internetti, mis takistavad jaamaga suhtlemist.

"Juhtkonnal ja töötajatel peab võimaldama täita nende elutähtsaid ülesandeid stabiilses olukorras, ilma välise sekkumise või surveta," sõnas Rossi.

Vaata Ukraina avalik-õigusliku telekanali ingliskeelset videokokkuvõtet

Pingutused evakuatsiooniteede tekitamiseks

Kiievi lähedal asuvast Irpini linnast algas inimeste evakueerimine. Linn asub strateegiliselt tähtsa Hostomeli lennuvälja juures.

Erinevate allikate kinnitusel avasid Vene sõdurid tsiviilisikute pihta tule, on hukkunuid.

Laupäeval tehtud fotodelt on näha inimesi, kes ületavad üht silda keset purunenud talasid.

Uudisteagentuuri Reutersi teatel on rongid peamine põgenemistee, kuid linna pommitatakse pidevalt. Ukraina ametnikud ütlesid laupäeval, et Vene väed lasid õhku osa Irpinist välja viiva evakuatsioonitee ääres olevast raudteest.

Mariupoli linnavõimud teatasid, et alates kella 12 kohaliku aja järgi hakkas kehtima relvarahu, mille ajal saavad tsiviilisikud Mariupolist bussidega lahkuda läbi kolme kokkulepitud evakuatsioonikoridori.

Laupäeval kokku lepitud relvarahu ja evakuatsioon ebaõnnestus, algas pommitamine ja elanikel paluti varjuda.

Pühapäeva pärastlõunal nurjus Mariupoli 200 000 elaniku evakueerimine taaskord, teatas Punane Rist.

Mariupol on olnud viis päeva ilma elektrita, linnas pole ligipääsu veele ja katkenud on mobiilivõrkude ühendus.

Kiievis viibiv ERR-i reporter Anton Aleksejev ütles "Aktuaalse kaamera" kella 10.00 erisaates, et hommikuni Kiiev on seni olnud suhteliselt rahulik. Aleksejevi sõnul käivad praegu lahingud Kiievist idas. "Tundub, et venelased üritavad Kiievit ümber piirata, praegu neil õnnestus seda teha põhja ja ida suunalt," ütles ta.

Venemaa riigiduuma väliskomisjoni juht ja Venemaa läbirääkimiste delegatsiooni liige Leonid Slutski ütles, et kolmas läbirääkimiste voor Ukrainaga võib toimuda esmaspäeval 7. märtsil.

Ukraina kaitsejõud teatasid, et 6. märtsi seisuga on hukkunud üle 11 000 Vene sõduri. Vangi on võetud üle 300 sõduri. Hävitatud on 285 tanki, 985 soomukit, 109 suurtükki, 44 lennukit, 48 helikopterit, 60 kütuseveokit, 447 logistikasõidukit, kaks kaatrit, neli mehitamata õhusõidukit.

Briti luure: Venemaa üritab pommitamisega moraali murda

Suurbritannia teatab luureraportis, et ukrainlaste laiaulatuslik ja tugev vastupanu on Venemaa jaoks endiselt üllatav ning on seetõttu vastanud Harkivi, Tšernigivi ja Mariupoli mitmete elurajoonide pommitamisega.

Tõenäoliselt üritab Venemaa elurajoonide pommitamisega Ukraina moraali murda, hindas Briti luure. Sarnast taktikat on Venemaa brittide sõnul kasutanud nii Tšetšeenias kui ka Süürias.

Briti luure hinnangul takistab Venemaa maavägede edenemist pidev varustusliinide ründamine ukrainlaste poolt. On võimalik, et Venemaa üritab kütuseveokeid maskeerida tavalisteks toetusveokiteks, et kaotuse vältida.

Ukraina relvajõudude peastaabi ülevaade

Ukraina peastaabi öise operatiivülevaate kohaselt püsib Venemaa sõjaväe fookus ümbergrupeerumise juures Kiievil, samas on jätkunud surve Harkivis ja Mõkolaivis ning Krimmi maismaakoridori loomiseks jätkuvalt piiramistule all oleva Mariupoli juures.

Vene lennukid pommitasid peastaabi teatel Valgevene baasidest Kiievit ja Zõtomõrit.

Peastaap märkis, et üheks uueks Venemaa sihtmärgiks on Kanivi hüdroelektrijaama ala Kiievist kagus Dnepri jõel.

Peastaap teatas taas mitmete Venemaa lennukite ja kopterite allatulistamisest. Mõkolaivis kandis vastane "märkimisväärseid kaotusi", seisab ülevaates.

Peastaap teatas pühapäeva hommikul, et riigi relvajõud peavad jätkuvalt ägedaid lahinguid. Ukraina teatel on nende õhutõrjevõimekus säilinud. Kiievi andmetel on Vene väed kaotanud kokku 88 lennukit ja helikopterit. 

USA-s baseeruva Sõjauuringute Instituudi (Institute for the Study of War) andmetel võisid Vene väed teha lühikese pausi maismaal sõjaliste operatsioonide läbiviimisel. Mõttekoja hinnangul valmistuvad Vene väed järgmise 24-48 tunni jooksul taastama sõjalist tegevust Kiievi, Harkivi ja Odessa vastu, vahendas The Guardian. 

"Vene väed ei alustanud viimase 24 tunni jooksul suuri maapealseid pealetungioperatsioone Kiievi, Harkivi suunal. Seevastu Ukraina väed Harkivi lähedal korraldasid vastupealetungi,"  teatas mõttekoda. 

#Russian forces in #Ukraine may have entered a possibly brief operational pause as they prepare to resume operations against #Kyiv, #Kharkiv, #Mykolayiv, and possibly #Odesa in the next 24-48 hours. Read the latest from @TheStudyofWar and @criticalthreats:https://t.co/5neCMG8col pic.twitter.com/xGBXtwtJm2

— ISW (@TheStudyofWar) March 5, 2022

Instituut märkis ära Ukraina eduka vasturünnaku Harkivi suunal, kus Ukraina väed jõudsid Vene piirini.

Suur plahvatus Belgorodis Venemaal

Laupäeva õhtul kell 19.30 tulid pealtnägijate teated linna valgeks löönud tugevast plahvatusest Belgorodis Venemaal Ukraina piirist paarikümne kilomeetri kaugusel Harkivi taga.

Plahvatust tunnistasid ka Vene võimud, kelle väitel olulisi kahjusid linnas ei ole.

Sõltumatut kinnitust sellele, kas tegu oli Ukraina löögiga Venemaa sõjalise objekti pihta, ei ole.

Venemaa kasutab Belgorodi ühe põhilise baasina Ukrainas peetavas sõjas.

FT: USA ja Poola kaaluvad Ukraina varustamist hävitajatega

USA ja Varssavi peavad läbirääkimisi, et Ukraina varustada Poola hävitajatega. Tehingu raames tarniks Poola Ukrainale Venemaal toodetud hävitajad ja saaks vastu USA F-16 sõjalennukid.

Valge Maja teatas, et peab Poolaga hävitajate osas läbirääkimisi ja konsulteerib NATO liitlastega. "Töötame võimaluste kallal, mida saaksime pakkuda Poolale, kui Varssavi otsustaks lennukid Ukrainale anda," ütles Valge Maja pressiesindaja. 

Läbirääkimisi kommenteeris ka kõrge Poola ametnik. "Poola pole Venemaaga sõjaseisukorras, kuid toetab Ukrainat kui agressiooni ohvrit. Leiame, et kõik sõjalised küsimused tuleb läbi arutada NATO liitlastega," ütles ametnik ajalehele Financial Times. 

Ukraina piloodid vajavad just Venemaal toodetud hävitajaid, sest tunnevad nende süsteeme.

Ukraina: umbes kolm tuhat ameeriklast on avaldanud soovi võidelda Ukrainas

Ukraina Washingtoni saatkonna esindaja ütles, et umbes kolm tuhat ameeriklast on vastanud Kiievi üleskutsele liituda "rahvusvahelise leegioniga", mis võitleb Venemaa agressiooni vastu, vahendas Ameerika Hääl. 

Lääneriigid ei saada Ukrainasse vägesid, vaid toimetavad sinna relvi. Samuti kehtestasid lääneriigid karmid Moskva-vastased sanktsioonid. 

Ukraina president Volodomõr Zelenski tahab moodustada vabatahtlikest koosnevat "rahvusvahelist leegionit".

Zelenski hinnangul on olemas juba 16 000 välismaalast, kes aitavad Ukrainat sõjas Venemaa vastu. 

ÜRO pagulasamet: Ukraina põgenike arv jõuab peagi üle 1,5 miljoni

ÜRO pagulasameti teatel võib sõja eest põgenevate ukrainlaste arv ületada peagi 1,5 miljonit inimest, vahendab BBC.

"See on kõige kiirem pagulaskriis, mida me oleme näinud Euroopas alates teise maailmasõja lõpust," ütles UNHCR juht Reutersile.

Sõja algusest on oma kodudest lahkunud ligikaudu 1,3 miljonit inimest.

Poola on riik on võtnud vastu üle poole kõigist põgenikest. Samuti on palju põgenikke jõudnud Ungarisse ja Rumeeniasse, kuid kõik põgenikud ei jää esimesse riiki, kuhu nad jõuavad.

Sõja esimese kaheksa päevaga Rumeeniasse jõudnud 200 000 põgenikust 140 000 on juba liikunud edasi teistesse riikidesse, teatas UNHCR.

Ukraina meedia: Krimmi haiglad on täis haavatud sõdureid

Venemaa okupeeritud Krimmi linnades nagu Armjansk, Krasnoperekopsk ja Džankoi on haiglad täis haavatud Vene sõjaväelasi, teatas Ukraina infoagentuur Ukrinform sealsete võimude andmetele viidates.

"Igas mainitud linnas on 1000-1500 haavatut," teatas Ukrinform. "Need haiglad võtavad vastu ainult sõjaväelasi, kõik ravi vajavad tsiviilisikuid suunatakse Simferopolisse."

Venemaa on Krimmi viinud suured väeüksused, tegemist on ühega peamistest Ukraina ründamiseks kasutatavatest platsdarmidest. Võimud on sõja algusest blokeerinud Krimmist lahkumise ja sinna sisenemise.

Reutersi teatel levib Vene meedias tundmatu allika väide, et Ukraina oli jõudmas lähedale "räpase pommi" plutooniumi baasil valmistamisele. Allika sõnul tõendeid sellest siiski ei ole.