Saksamaa vaidleb taas üldise sõjaväekohustuse teemal

Ühiskondlikult kasuliku aasta käis välja 2018. aastal endine CDU juht ja kaitseminister Kramp-Karrenbauer.
Ühiskondlikult kasuliku aasta käis välja 2018. aastal endine CDU juht ja kaitseminister Kramp-Karrenbauer. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Sõda Ukrainas on Saksamaal uuesti tõstatanud diskussiooni selle üle, kas ja kuidas tuleks taaselustada 2011. aastal peatatud üldine sõjaväekohustus.

Ehkki üldine sõjaväekohustus peatati juba kümme aastat tagasi, on Saksamaal ikka ja jälle kerkinud üles arutelu, kas see tuleks taastada. Praegu ütleb seadus, et kohustusliku ajateenistuse võib taaselustada juhul, kui on tekkinud pingekolle või kaitsejuhtum, nii nagu see on põhiseaduses reguleeritud. Sõda Ukrainas on teema uuesti ellu äratanud.

Seekord pakkus CDU välja niinimetatud üldise teenistuskohustuse. Carsten Linnemann, üks CDU aseesimeestest kirjeldab seda kui aastat, kus noored naised ja mehed astuvad n-ö ühiskondlilkku teenistusse. Selle võib sooritada nii Bundeswehris, aga ka sotsiaalteenistuses, abiorganisatsioonides, tuletõrjes või muul viisil.

Ühiskondlikult kasuliku aasta käis välja 2018. aastal endine CDU juht ja kaitseminister Kramp-Karrenbauer, kes aga ei suutnud seda läbi suruda.
Nüüd toetavad ideed nii partei aseesimees Linnemann kui ka mõnede liidumaade CDU rakukesed.

Valitsuskoalitsioon suhtub ettepanekusse kriitiliselt. Kõigepealt tekib küsimus, kuidas sellist teenistusaastat õiguslikult põhjendada. Roheliste julgeolekupoliitik Sara Nanni leiab, et lisaks tõusetub probleem põlvkondlikust õiglusest.

Sotsiaaldemokraatide seas toetab üldist ajateenistust teenekas kaitsepoliitik Wolfgang Hellmich, kes esindab seekaudu pigem isiklikku seisukohta.

Ka FDP ei poolda ajateenistuse küsimuse sidumist üldise teenistuskohustusega, kuna teenistuskohustuse sisseviimisel poleks midagi ühist riigi praeguse julgeolekuolukorraga. Mitmete poliitikute arvates on see arutelu kõrvalekaldumine peateemast - kuidas taastada Bundeswehri võitlusvõimekus.

Paremäärmuslik AfD on ajateenistuse taasaktiveerimise poolt, samas möönab nende kaitsepoliitik Rüdiger Lucassen, et paremal juhul jõuavad esimesed värvatud kasarmuhoovidesse mõne aasta pärast. Põhjus on lihtne: Bundeswehris ei ole enam infrastruktuuri, et aastas kümneid tuhandeid ajateenijaid vastu võtta.
CDU kaitseekspert Roderich Kiesewetter ütles intervjuus ZDF-ile, et alles on vaid 250 kasarmut, mis on varustatud kahekohaliste vooditega. Samas kui teenistusse kutsutavas aastakäigus on 700 000 inimest. Tema sõnul on niisiis tegemist vale debatiga, mis ikka ja jälle tõusetub ennekõike parteipoliitilistel põhjustel.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: