"USA võtab sihikule Venemaa majanduse tuiksoone. Me keelame Venemaa nafta-, gaasi- ja energiaimpordi," ütles USA president Joe Biden teisipäeval.

Washington Posti toimetaja Heather Longi sõnul on Venemaa fossiilkütuste keelamine USA jaoks sümboolne samm, mis ei muuda eriti midagi.

"USA suudab üsna lihtsalt Venemaa naftast loobuda. Me impordime aastas ainult viis kuni seitse protsenti naftat Venemaalt. Enamik sellest läheb Hawaii või California osariiki," ütles Long.

"Peame olema valmis selleks, et Venemaa müüb selle nafta ja gaasi tõenäoliselt mujale. Nii et mõju Venemaale ei pruugi lõppkokkuvõttes olla nii võimas, kui soovime," lausus USA esindajatekoja liige, demokraat Adam Schiff.

Ekspertide hinnangul mõjutaksid Venemaa nafta- ja gaasimüüki kõige rohkem niinimetatud teisesed sanktsioonid. See tähendaks, et USA keelaks nendel finantsasutustel, mis teevad tehinguid dollarites, Venemaa kütusemakseid vahendada. Sarnaseid sanktsioone on varem kehtestatud näiteks Iraanile.

Venemaa nafta- ja gaasieksportide kokkukuivamine jätaks aga maailmaturule augu, mida ei suudaks lappida Venetsueela ja Iraan, kellega Valge Maja on viimase nädala jooksul läbirääkimisi pidanud.

"Ma kahtlustan, et Venetsueelaga seoses avastame, et ükskõik, milline on meie eeldus nende tootmisvõimekusest, siis tegelikkuses on see palju väiksem. Iraani probleem on see, et nad on tõenäoliselt niikuinii toornaftat turule smuugeldanud. Seega ma eeldan, et neil ei ole nii palju ootel tootmisvõimsust, kui kõik arvavad," lausus energiaekspert Rob Raymond.

Raymondi sõnul ei ole Valge Maja praegu valmis teiseseid sanktsioone kehtestama, sest see mõjuks rängalt Euroopa liitlaste majandusele ja kasvataks märkimisväärselt maailmaturu hindu.