Töötute arv vähenes aastases võrdluses 12 000 inimese võrra

Töötukassa.
Töötukassa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tänavu veebruaris oli registreerituid töötuid Eestis 44 801, mida on 12 051 inimese võrra ehk 21,1 protsenti vähem kui 2021. aasta veebruaris. Võrreldes jaanuariga kahanes töötute arv 0,5 protsenti.

Töötukassa poolt sotsiaalministeeriumile esitatud andmetest selgub, et arvuliselt vähenes töötute arv enim Harjumaal, kus veebruaris 2022 oli 5557 registreeritud töötut vähem kui aasta eest. Sellest Tallinna osakaal oli 4393.

Teisel kohal arvuliselt vähenemiselt oli Ida-Virumaa, kus registreeritud töötute arv langes aastases võrdluses 2244 inimese võrra.

Üle 1000 töötu (täpsemalt 1073) oli vähem ka Pärnumaal.

Protsentuaalselt vähenes registreeritud töötute arv enim Hiiumaal (38,5 protsenti), Pärnumaal (27,2 protsenti) ja Ida-Virumaal (26,4) protsenti.

Võrreldes tänavu jaanuariga oli veebruaris üle Eesti registreeritud töötuid vähem 220 ehk 0,5 protsenti.

Vabu ametikohti oli jätkuvalt üle 10 000

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 103 vaba ametikohta, mis on 28 protsenti rohkem kui 2020. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligi 7500 inimest.

Möödunud aastal oli nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv ligi 615 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel.

Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,8 protsenti ja neid oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (1669), töötleva tööstuse (1638) ning hariduse (1365) tegevusaladel.

Vabad töökohad. Autor/allikas: Statistikaamet

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul olid kõikidest vabadest ametikohtadest 35 protsenti avalikus sektoris.

"Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse valdkondades ning madalaim põllumajanduses ja mäetööstuses," lisas ta.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (81 protsenti), sealhulgas Tallinnas (70 protsenti). Järgnesid Tartu (5,7 protsenti) ja Pärnu maakonnad (3,8 protsenti). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Lääne maakondades ning madalaim Põlva- ja Hiiumaal.

Neljandas kvartalis võeti tööle 40 540 ja töölt lahkus 49 469 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk nn tööjõu käive suurenes 2020. aasta sama kvartaliga võrreldes 10 protsenti.

"Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 7396 töötajat ja see moodustas 15 protsenti kõigist töölt lahkunutest," lisas Tarkiainen.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: