FT: Ukraina neutraalne staatus pole Kremli agressiivsuse tõttu võimalik
Venemaa nõuab läbirääkimistel, et Ukrainast saaks neutraalne riik ja Kiiev ei liituks kunagi NATO-ga. Ajaleht Financial Times kirjeldab erinevaid neutraalsuse vorme ja selgitab, miks Kiiev ei saa usaldada Moskva julgeolekutagatisi.
Neljapäeval kohtusid Türgis Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja tema Ukraina kolleeg Dmõtro Kuleba. Läbirääkimistel vihjati ka võimalikule Ukraina neutraalsuse ideele.
Ukraina ametnikud väidavad viimaste päevade jooksul, et neutraalne staatus koos julgeolekugarantiidega võiks olla alternatiiv NATO liikmesusele.
"Mis puudutab liitumist NATO-ga, siis olen selles küsimuses juba rahulikum, pärast seda, kui saime aru, et NATO pole valmis Ukrainat vastu võtma," ütles sel nädalal telekanalile ABC News Ukraina president Volodomõr Zelenski.
"Ukraina jaoks on vajalik saada kindlad julgeolekugarantiid, mis on sarnased NATO-liikmetel," ütles neljapäeval Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba
"Me vajame garantiisid eelkõige Venemaalt, sest just see riik ründas Ukrainat. Aga ka teistelt riikidelt, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu alalistelt liikmetelt," ütles Kuleba.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov väitis samuti, et Moskva soovib Ukraina neutraalsust.
"Oleme valmis rääkima julgeolekugarantiidest Ukraina riigile ja loomulikult ka Venemaa julgeolekule. President Zelenski öeldu põhjal otsustades hakkab ta seda lähenemist mõistma, see meid ettevaatlikult optimistlikuks," ütles Lavrov.
NATO liikmesuse eesmärk on kirjas Ukraina põhiseaduses. "Kuigi NATO pole valmis meid integreerima, ei tähenda see, et Ukraina oleks valmis oma püüdlustest mitte millegi eest loobuma," ütles Kuleba.
Pariisis asuva mõttekoja Fondation pour la Recherche Strategique teaduri Francois Heisbourg sõnul on neutraalsusel põhimõtteliselt kaks vormi.
"Esimene on relvastatud neutraalsus, mudel, mis on töötanud selliste riikide puhul nagu Šveits ja Soome. Nad pole ühinenud suurte liitudega, kuid tugevdavad oma kaitset," ütles Heisbourg.
Teine mudel on Heisbourgi sõnul lepingupõhiline neutraalsus. See hõlmab julgeolekutagatisi, millele viitas ka Kuleba. Näiteks 1839. aastal sõlmiti Londoni leping, mis tagas Belgia neutraalsuse. Seetõttu sekkus Suurbritannia 1914. aastal maailmasõtta, kui Saksamaa tungis neutraalsesse Belgiasse.
Heisbourgi sõnul on teise mudeli usaldusväärsus sisuliselt olematu. Pärast iseseisvumist tagasid suurriigid Ukraina suveräänsuse selle eest, et Kiiev loobus oma territooriumil tuumarelvadest. Venemaa rikkus seda garantiid juba 2014. aastal. Seetõttu ukrainlasi Venemaa garantiid vaevalt rahuldavad.
Kaks riiki jätkavad siiski dialoogi. "Venemaa pole täna valmis kokkulepet sõlmima. See ei tähenda, et nad poleks valmis seda homme tegema," ütles Kuleba.
Toimetaja: Karl Kivil