"Ukrainlaste liinid jätkuvalt peavad enamustes rindelõikudes. Mõnedes üksikus kohas on Vene Föderatsiooni relvajõude saatnud edu. Aga need on pigem taktikalised, kui kogu operatsiooni kulgu määravad. Jätkub linnade piiramine. Humanitaarkoridorid toimivad nendest ainult mõnedes kohtades. Vene väed viivad jätkuvalt läbi reorganiseerimist, käib kütuse ja laskemoona juurdevedu," tegi Grosberg pressikonverentsil lühiülevaate Ukrainas toimuvast.

Grosberg ei osanud öelda, kas Venemaa põhieesmärgid on muutunud. "Kõige rohkem liikumist on olnud Kiievile ida poolt. Seal on toimunud üksuste vahetus," lausus Grosberg.

Grosberg märkis, et järgneva kolme kuni viie päevaga Vene väed Kiievit ära isoleerida ei suuda.

"Ukrainlastele annab iga tund enesekindlust juurde, tõstab moraali ja lahingukogemust. Samas iga intensiivne lahing kulutab neid," ütles Grosberg.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu rääkis täna sammudest tugevdada Venemaa läänepiiri ning seda NATO vägede koondumise tõttu, mis väidetavalt riigile ohtu kujutab.

Grosbergi sõnul on tegemist oma riigi sisse mõeldud strateegilise kommunikatsiooniga. "NATO kui allianss on kaitseorganisatsioon. Mida Šoigu mõtles oma avaldusega, ei oska kommenteerida. Ei ole lääne poolt neile kunagi ohtu olnud. Kui see oleks tõsi, siis me ei näeks tänast olukorda, kus muidu läänes paiknevad üksused on viidud Ukrainasse," kommenteeris Grosberg.

Kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton ütles, et jätkuvalt Eestile otsest sõjalist ohtu ei ole. "Kõik need üksused, mis tavaliselt on Eesti piiri taga, on enamuses Ukrainas sõda pidamas," ütles ta.

Duneton rääkis, et järgmise nädala alguses võõrustab Suurbritannia peaminister Boris Johnson Eesti peaministrit Kaja Kallast ja kaitseministrit Kalle Laanetit.

Eestisse tuleb Dunetoni sõnul visiidile Belgia kaitseminister. "Belgia on otsustanud pikendada Eesti õhuturbe rotatsiooni augustikuuni," ütles Duneton.

Ta märkis veel järgmisel nädalal on NATO kaitseministrite kohtumine Brüsselis, kus arutatakse, kuidas heidutushoiakult liikuda üle kaitsehoiakule.

"Ilmselt see sisaldab suuremat maavägede kohalolekut, me ise taotleme suuremat õhukaitse elementide kohalolekut Eestis. Lõplikud otsused võetakse vastu juunis Madriidis toimuval NATO tippkohtumisel," sõnas Duneton.