"Insight": Narvas laguneb unikaalne õppeasutus
Narvas võidakse sulgeda Paju Kool, kus tegutseb Kirde-Eesti ainus venekeelne internaat erivajadustega lastele
Narva Paju Kool avas esimest korda uksed rohkem kui 50 aasta eest. Munitsipaalkool erineb teistest selle poolest, et peaaegu 80 protsenti sealsetest õpilastest on hariduslike erivajadustega. Nüüd on tekkinud küsimus, mida kooliga teha.
Koolihoone laguneb iga päevaga ja seda on üha keerulisem linna eelarvest korras hoida. "Kanalisatsioonisüsteem on vana. Mitte vananenud, vaid vana! Veesüsteem on vana, küttesüsteem on vana. Energiasüsteem on vana," selgitab Paju kooli endine direktor Ljudmila Smirnova.
Narva ametnikud nõustuvad, et linn pole viimased 20 aastat Paju kooli remondiks suuri summasid eraldanud. Auke ja pragusid on tulnud parandada kooli eelarvest kokku hoitud rahaga.
"Seinad seal ei lagune ja põrand sisse ei kuku. Seal on enam-vähem aukudeta, aga ilma supermugavusteta," räägib Narva hariduskomisjoni aseesimees Deniss Lartšenko. Tõde on seegi, et kooli õpilaste arv väheneb. "Tahan rõhutada, et praegu on Paju kooli sulgemine kõigest kuulujutt," ütleb Lartšenko.
Mida erilised lapsed tegema peaksid, ei tea
Sel aastal jätkab kool oma tööd, kuid hoone kordategemiseks peab linn leidma viis miljonit eurot. See on väga suur summa, mistõttu pole lõplikku otsust langetatud. Kuid mida linnavolikogu saadikud ka ei otsustaks - kas teha kapitaalremonti või ehitada uue koolihoone -, ei ole kindel, kas Narva koolid on valmis hariduslike ja sotsiaalsete erivajadustega lapsi kasvõi ajutiselt enda juurde võtma.
"Väga paljud lapsed õpivad kas õpetajaga kahekesi või väikeses klassis, kus pole üle kuue õpilase. Öelda, et mõnele koolile on kasulik nendega tegeleda… Ei, see pole kasulik," räägib Paju kooli endine direktor Ljudmila Smirnova.
Tallinna Õppenõustamiskeskuse (TÕNK) direktor Milena Pogodajeva mainib ka seda, et väikeses klassis õppima harjunud lapsel on raske uute tingimustega kohaneda. "Suures koolis ja suures klassis on sellisel lapsel väga raske. Tal võivad tekkida psühholoogilised probleemid," räägib Pogodajeva. Temaga nõustub Katri Nüganen: "Vaevalt saab logopeed või eripedagoog tavakoolis lastega mitu korda nädalas tegeleda."
Paju kooli juures tegutseb piirkonna ainus venekeelne internaat ehk õpilaskodu, kus elab 14 erihoolt vajavat last. Õpilaskodu asub vanas lasteaiahoones, mis vajab samuti remonti. "Loodan meie saadikute tervele mõistusele, kuid kui Paju kool kuhugi üle viia, siis tuleb arvestada, et lapsed elavad internaadis," räägib Smirnova.
Õpilaskodus on kõige raskemate arenguhäiretega lapsed. Nende jaoks võib Paju kooli sulgemine tähendada koduõppele jäämist. "Laps peab kuidagi sotsialiseeruma, muidu lukustavad kõik puudega inimesed ennast kodudesse ja neid lihtsalt ei ole ühiskonnas. Ühiskond ei tunnista puudega inimesi, riik ei tunnista! Neid ei ole," hüüatab Nüganen.
Suund kaasavale õppele
Eestis on praegu võetud suund kaasavale haridusele, mis eeldab, et erivajadustega lapsed sotsialiseeruvad paremini, kui õpivad koos teistega. Kuid erivajadustega laste vanemad tahavad teada, kas selline lahendus on ajutine või nii jääbki? "Sellise suuna vajalikkus on ilmselge," ütleb Lartšenko.
"Suure kiiruga ei saa neid õpilasi kuhugi üle viia. Selliste laste õpetamine nõuab kohandatud õpikeskkonda, spetsialiste, kes oskavad ja tahavad seda teha. Vaja on pedagooge, kes oskavad tõesti aidata," selgitab Milena Pogodajeva. "Las see kool jääda selliseks nagu oli. See on oma struktuurilt tõesti ainulaadne, ja see juba on kaasav. Seal on igasuguseid lapsi ja nad eksisteerivad rahulikult kõrvuti," räägib Smirnova.
Kahe aasta eest suleti sarnaste rahastamisprobleemide tõttu venekeelne internaat käitumisprobleemidega lastele Peipsi ääres Kallastel. Nüüd on Eestis selliseid internaate järel ainult neli. Narva õpilaskodusse on alati järjekord, ja kui see suletakse, pole lastel enam kuhugi minna.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi