Mis on oluline 13. märtsil kell 04.38:

- USA annab Ukrainale 200 miljoni dollari eest sõjalist abi

- Putin näitas telefonikõnes Scholzi ja Macroniga soovimatust sõda lõpetada;

- Zelenski avaldas, et sõjas on hukkunud 1300 Ukraina sõdurit;

- Venelased vallutasid Mariupoli idapoolsed äärelinnad;

- Valgevene: me ei kavatse Ukrainat rünnata;

- Venemaa jätkas laupäeva öösel Ukraina linnade pommitamist

- Venemaa ähvardab tulistada liitlaste relvaabi konvoisid;

- Mariupoli elanike evakueerimise plaan kukkus taas läbi

- Ukrainas on hukkunud 12 000 Vene sõdurit;

- Venemaa määras Melitopolis ametisse uue linnapea

- Ukraina: Venemaa sõjaväe juhtkonnas valitseb strateegiliste eesmärkide suhtes ebakindlus

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Valge Maja teatas, et USA kavatseb anda Ukrainale 200 miljoni dollari eest sõjalist abi. Abi hulgas on tankitõrjesüsteemid, õhutõrjesüsteemid ja käsirelvasid, vahendas BBC.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Venemaa ja Ukraina läbirääkijate vahel toimub laupäeva õhtul videokonverents.

ÜRO andmetel on sõjas hukkunud 579 tsiviilisikut, nende seas 42 last. Haavata on saanud 1002 tsiviilisikut. Laupäeval evakueeriti humanitaarkoridoride kaudu umbes 13 000 ukrainlast.

Ukraina: Venemaa sõjaväe juhtkonnas valitseb strateegiliste eesmärkide suhtes ebakindlus

Ukraina kaitseministeerium avaldas ööl vastu pühapäeva oma igapäevase raporti. "Venemaa operatiiveesmärkide saavutamist takistab Venemaa Föderatsiooni sõjalise juhtkonna ebakindlus strateegiliste eesmärkide küsimustes ja Ukraina vägede äge vastupanu," teatasid sõjaväeametnikud. 

"Vaenlane püüab luurata ja välja selgitada Ukraina vägede positsioone ja võimalikke ründeviise," märgib raport. 

Ukraina sõjaväeametnike sõnul jätkavad Venemaa väed tsiviilinfrastruktuuri hävitamist ja proovivad endiselt sissetungida Mariupolisse. 

Venemaa jätkas laupäeva öösel Ukraina linnade pommitamist

Ukraina riikliku hädaabiteenistuse (SES) teatel tabasid Venemaa mürsud Luganski oblastis kortermaju ja põhjustasid ulatuslikke põlenguid. Ukraina võimude teatel sai pihta umbes 60 hoonet, vahendas BBC. 

Ukraina meedia teatel kõlasid õhurünnakusireenid terves riigis.  "Õhurünnakuhoiatused peaaegu kõigis Ukraina piirkondades," teatas laupäeva öösel The Kyiv Independent.

Separatistide kontrolli all olev Volnovahha linn Ukrainas Donetski oblastis sai laupäeval Venemaa vägede pommitamise tõttu karmilt kannatada. Kohalik haigla hävitati, vahendas The Guardian. 

Tugevalt sai laupäeva öösel kannatada Ida-Ukrainas asuv sajandeid vana õigeusu klooster. Surmajuhtumeid pole teatatud. Ukraina meedia teatel pakkus klooster varjupaika umbes 500 põgenikule, umbes 200 olid lapsed, vahendas BBC. 

Zelenski: sõjas on hukkunud 1300 Ukraina sõdurit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rääkis laupäeval Kiievis antud pressikonverentsil esimest korda Ukraina relvajõudude kaotustest. Ta ütles, et sõjas on seni hukkunud 1300 Ukraina sõdurit.

Zelenski lisas, et rahuläbirääkimised saavad alata vaid pärast kehtivat relvarahu, vahendas BBC.

Zelenski sõnul on ta avatud ka aruteledele Vladimir Putiniga ja lisas, et on arutanud Iisraeli peaministri Naftali Bennettiga võimalust pidada läbirääkimisi Jeruusalemmas.

Scholz ja Macron rääkisid Putiniga

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ja Prantsuse president Emmanuel Macron kutsusid Vladimir Putinit 75 minutit kestnud telefonikõnes kehtestama Ukrainas kohene relvarahu, vahendas CNN.

Riigijuhid üritasid Putinit mõjutada liikuma "konflikti diplomaatilise lahendamise poole".

Putin samas süüdistas Ukraina relvajõude rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumises.

Hiljem teatas Prantsuse presidendi administratsioon, et telefonikõne oli raske ja Putin ei näidanud valmidust sõja lõpetamiseks, vahendas BBC.

Pariisis hakatakse nüüd arutama uusi sanktsioone Venemaa vastu.

Ukraina sõjavägi: Mariupoli äärelinnad langesid

Vene okupandid vallutasid Mariupoli idapoolsed äärelinnad, teatas Ukraina sõjaväe infoteenistus laupäeval.

Ukraina relvajõudude teatel üritavad Vene väed hõivata Donetski oblasti Mariupoli ja Luganski oblasti Severodenetski linnu, vahendab Kiyv Independent.

Zelenski: Melitopoli linnapea tuleb vabastada

Ukraina president Zelenski kutsus Prantsusmaa ja Saksamaa juhte, kes alustasid laupäeval telefonikõnet Putiniga, aitama vabastada Melitopoli linnapea Ivan Fedorov, kelle Kiievi sõnul röövisid Vene väed, vahendab AFP.

"Meie nõue on selge: ta tuleb viivitamatult vabastada. Olen juba helistanud kantsler Olaf Scholzile. Olen rääkinud Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga. Ma räägin kõigi vajalike inimestega, et meie inimesed vabastataks. Ootame, et maailma juhid näitaksid meile, kuidas nad saavad olukorda mõjutada," rääkis Zelenski oma värskes videopöördumises Kiievist.

Zelenski vestles laupäeva õhtul ka Iisraeli peaministri Naftali Bennetiga ja palus temalt abi Fedorovi vabastamisel, vahendas The Guardian.

Venemaa määras Melitopolis ametisse uue linnapea

Zaporižžja oblasti administratsioon teatas laupäeval, et Melitopolis määrati ametisse uus linnapea. Vene väed röövisid ametliku linnapea Ivan Fedorovi. 

Vene vägede poolt ametisse määratud linnapea on endine linnavolikogu liige Galina Daniltšenko, vahendas CNN. Rahvas pole teda ametisse valinud. Daniltšenko aga väitis, et Melitopolis on endiselt inimesi, kes üritavad olukorda "destabiliseerida". 

Daniltšenko tegi ettepaneku luua "Rahvuslik komitee, mis lahendaks kõik Melitopoli piirkonna jaoks olulised küsimused." 

Ukraina: Venemaa plaanib Zaporižžja tuumajaama juhtima hakata

Ukraina energiafirma Energoatom ütles laupäeval Rahvusvahelisele Aatomienergia agentuurile (IAEA), et Moskva kavatseb tuumajaama juhtimise anda Venemaa riigifirmale Rosatom, vahendas BBC.

Ukraina väitis samuti, et tuumajaama töötajad peavad praegu oma tegevuse kooskõlastama seal viibivate Venemaa vägedega, sealhulgas ka tehniliste küsimuste korral. Jaama saabusid mõni päev tagasi samuti Venemaa eksperdid. 

Ukraina proovib samuti Tšornobõli tuumajaamas elektrivarustust taastada. Praegu varustavad jaama diiselgeneraatorid. 

Valgevene eitab Venemaa invasiooniga ühinemise plaane

Valgevene relvajõudude kindralstaabi ülem Viktor Gulevitš ütles laupäeval, et Valgevene ei kavatse ühineda Venemaa sissetungiga Ukrainasse, kuid saadab rotatsiooni korras oma piirile viis pataljoni taktikalist rühma, et asendada seal juba paiknevad väed, kirjutas The Guardian.

Ukraina kõrge julgeolekuametnik hoiatas reedel Valgevenet mitte saatma vägesid Ukrainasse, kuna kardeti, et Valgevene kavatseb mõne tunni jooksul liituda Venemaa relvajõududega.

Gulevitš eitas Ukrainasse tungimise plaane: "Tahan rõhutada, et vägede üleviimine ei ole kuidagi seotud (mingi) ettevalmistusega ja eriti mitte Valgevene sõdurite osalemisega sõjalises erioperatsioonis Ukraina territooriumil. Valgevene on olnud Vene vägede, rakettide ja lennukite peatuspaik, kuid oma vägesid aktiivses lahingus ei ole kasutatud."

Ukraina süüdistas varem Vene lennukeid Valgevene piirikülade tulistamises Ukraina õhuruumist, et pakkuda ettekäänet pealetungile. Väidetavad rünnakud leidsid aset ajal, mil Valgevene liider Aleksandr Lukašenka kohtus Moskvas Putiniga, teatas Ukraina riikliku strateegilise kommunikatsiooni keskus.

Schröder vestles neljapäeval Putiniga mitu tundi

Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder kohtus neljapäeva õhtul Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja nende vestlus kestis mitu tundi, vahendas Saksamaa ajaleht Bild. Lehe teatel pole selge, mida täpsemalt kohtumisel arutati. 

Bildi teatel vestles Schröder pikemalt ka ühe Putini lähima nõunikuga. Ekskantsler lahkus Moskvast laupäeva hommikul ja lendas Istanbuli. 

Schröder on väidetavalt Putini sõber ja allikate teatel proovib ta vahendada Ukraina ettepanekut sõja lõpetamiseks.

"Schröder on praegu ainus inimene, kellel on otsene kontakt nii Putini kui ka kõrgete Ukraina ametnikega," ütles allikas Bildile. 

Veebiväljaande Politico teatel polnud Schröderi visiit kooskõlastatud Saksamaa valitsusega. 

Venemaa ähvardas sihikule võtta liitlaste sõjalise abi

Venemaa ähvardab sihikule võtta Ukrainasse suunatud välisriikide sõjalise abi konvoid.

Vene Föderatsiooni asevälisminister Sergei Rjabkov ütles, et Moskva on hoiatanud USA-d, et välismaiste relvade konvoid on "Vene relvajõudude legitiimsed sihtmärgid", vahendab RIA Novosti.

NATO juht Jens Stoltenberg on varem öelnud, et Venemaa rünnak Ukrainat toetavate liitlasriikide varustusliinidele oleks "sõja ohtlik eskaleerimine".

Britid: Venemaa seab Kiievi kolonni ringi

Ühendkuningriigi kaitseluure viimase aruande kohaselt jätkuvad lahingud Kiievi loodeosas Venemaa maavägedega, mis asuvad praegu umbes 25 kilomeetri kaugusel Kiievi kesklinnast.

"Kiievist põhja pool asuva suur Vene kolonn on laiali läinud. "Selle eesmärk on tõenäoliselt Venemaa katse vähendada oma haavatavust Ukraina vasturünnakute suhtes, mis on Vene vägesid märkimisväärselt kahjustanud," kirjutatakse raportis. Üheks eesmärgiks võib olla ka Kiievi ümberpiiramine.

Harkivi, Tšernigivi, Sumõ ja Mariupoli linnad on jäänud ümber piiratuks. Need linnad kannatasid jätkuvalt tugevate Vene mürsurünnakute all.

Vene kaotuste hulk Ukrainas püsib

Ukraina kaitseväe peastaabi teatel on Vene väed kaotanud sõja algusest laupäeva hommikuni ligikaudu 12 000 sõdurit. Samuti on Vene sõjavägi kaotanud 362 tanki, 1205 lahingusoomusmasinat, 135 suurtükiväesüsteemi, 58 õhusõidukit ja 83 helikopterit.

Võrreldes eelmiste päevadega pole Venemaa kaotuste numbrid oluliselt suurenenud.

Zelenski: Ukraina on jõudnud pöördepunkti

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reede õhtul, et Ukraina on jõudnud sõjas strateegilisse pöördepunkti ajal, mil Venemaa väed pommitavad linnu üle kogu riigi ning on ümberpaigutumas võimalikuks pealetungiks Kiievile.

"On võimatu öelda, kui palju päevi meil veel Ukraina maa vabastamiseks kulub. Aga me saame öelda, et me teeme seda. Me oleme juba liikumas oma eesmärgi, meie võidu poole," ütles Zelenski.

Zelenski tegi ka pöördumise Vene sõjaväelaste poole, paludes neil relvad maha panna ja koju minna. Ta pöördus ka Vene sõjaväelaste emade poole.

"Ärge saatke oma lapsi võõrale maale sõtta. Ärge uskuge lubadusi, et nad saadetakse vaid kuskile õppustele. Kontrollige, kus teie poeg on. Ärge andke oma poega surmale või vangistusse," rääkis ta.

President rääkis ka lääne sanktsioonide tähtsusest. "Mida vähem dollareid Vene ettevõte teenib ja mida vähem maksuraha Vene riik saab, seda vähem võimalusi on Vene sõjaväel meie inimesi tappa," ütles ta.

Mõttekoda: Vene vägede sõjaline tegevus Kiievi ümber on suuresti seiskunud

USA-s baseeruva Sõjauuringute Instituudi (ISW- Institute for the Study of War) andmetel on Vene vägede sõjalised operatsioonid viimase 24 tunni jooksul Kiievi ümber jätkuvalt suuresti seisnud.

ISW sõnul on Vene väed tegelenud peamiselt varude kogumise ja rindeüksuste ümberseadmisega.

"Venemaa koordineerimata ja episoodilised rünnakuoperatsioonid Ukraina suuremate linnade vastu toetavad Ukraina kindralstaabi hinnangut, et Vene väed seisavad silmitsi kasvavate moraali- ja varustusprobleemidega ning on kaotanud initsiatiivi," lisab ISW.

NEW Report from @TheStudyofWar and @criticalthreats: #Russian ground forces attempting to encircle and take #Kyiv began another pause to resupply and refit combat units on March 11 after failed attacks March 8-10. https://t.co/oYOfgTb8P1 pic.twitter.com/qu3qQsY8CL

— ISW (@TheStudyofWar) March 11, 2022

Mariupoli elanike evakueerimise plaan kukkus taas läbi

Uudisteagentuur Reuters teatas, et laupäeva jooksul suudeti evakueerida umbes 13 000 ukrainlast. Piiratud sadamalinnas Mariupolis ei õnnestunud aga konvoil linnast lahkuda. Linnas on hukkunud juba vähemalt 1582 tsiviilisikut. 

"Nad pommitavad Mariupolit 24 tundi ööpäevas, lasevad välja rakette. Nad tapavad lapsi," ütles laupäeval Ukraina president Volodomõr Zelenski

"Vene sõdurid rüüstasid humanitaarkonvoid, mis üritas Mariupoli jõuda," ütles Ukraina ametnik AP-le. 

Ukraina asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul oli osa planeeritud evakueerimistest siiski edukad. Muu hulgas aidati Kiievi oblastis asuvast Vorzeli külast minema umbes 1000 inimest.

Vereštšuk ütles varem, et laupäeval püütakse Mariupolist uuesti inimesi evakueerida. Ta lisas, et laupäeval on kavas Mariupolisse saata humanitaarabikaupu ning tagasiteel on inimestel võimalik kaubaautodega evakueeruda.

Sel nädalal on pommitamise tõttu nurjunud mitu katset tsiviilelanike Mariupolist evakueerimiseks.

Laupäeva hommikuks lepiti kokku ka evakuatsioonikoridorid Sumõ linnast. Sumõ oblastivalitsuse juht Dmõtro Živitski ütles, et evakueerimist alustatakse kohaliku aja järgi kell üheksa ning selleks on kuus koridori. Kõik evakuatsioonikolonnid suunduvad rohkem riigi keskosas asuvasse Poltava linna ning peaksid jõudma sinna kella 13-14 ajal.

Ukraina relvajõud: Vene väed taastasid reedel lahinguvõimet ja paigutusid ümber

Ukraina relvajõudude peastaap selgitas reedeseid arenguid kokkuvõtvas postituses laupäeva öösel, et Vene vägede pealetungi Polesje suunas ei täheldatud.

Vene väed jätkavad oma liini hoidmist Poliske, Kuhhari, Borodjanka, Andrijivka, Motõžõni, Horenitši, Butša ja Demõdivi asulate lähedal.

Vene väed tegelesid lahinguvõime taastamise ja üksuste ümberpaigutamisega.

Tšernihivi blokeerimiseks edela poolt püüavad Vene väed hõivata Mõhhailo-Kotsjubõnskit ja Šestovõtsjat.

Slobožanski suunal koondasid Vene väed oma jõud Severodonetski, Svatove, Kupjanski, Velika Pisarivka, Moskovski Bobriaki, Lebedõni piirkondadesse, kuid ei vii seal läbi aktiivseid ründeoperatsioone.

Vene väed on viimas reserve üle Sumõsse.

Vene väed püüavad jätkuvalt hõivata ka Mariupolit ja Severodonetskit.

Lõuna-Bugi jõe piirkonnas hoiavad Vene väed varem vallutatud piiri.

Venemaa õhujõudude strateegilised pommitajad Tu-95MS tulistasid tiibrakette Lutskis, Dnipros ja Ivano-Frankivskis rajatiste pihta. Rünnakus osales vähemalt kuus lennukit, mis lasid välja vähemalt kümme tiibraketti.

Ukraina relvajõudude väitel püüavad Vene väed taastada oma üksuste logistikat, kuid ebaõnnestunult.

Ukraina relvajõudude peastaabi väitel pommitasid Vene väed reedel kolme Valgevene piiriäärset asulat. Keegi Valgevene territooriumi pommitamises vigastada ei saanud. Relvajõudude hinnangul oli Venemaa provokatsiooni eesmärk Valgevene relvajõudude kaasamine sõtta Ukrainaga.

Okupeeritud aladel toimuvad Venemaa vastased miitingud.

Laupäeva hommikul lisas peastaap, et Venemaa on kolme nädala jooksul kaotanud Ukrainas 31 pataljoni taktikalist rühma.

Ukraina relvajõudude väitel on Venemaal suuri raskusi reservi moodustamisega.

Satelliidipildid näitavad Vene vägede lähenemist Kiievile

Maxar Technologies on avaldanud satelliidipilte, mille järgi on Vene väed liikumas Kiievile lähemale. Maxari väitel tulistavad Vene väed elamupiirkondi, vahendavad Reuters ja The Guardian.

Maxar selgitas, et Kiievist loodes asuvas Moštšuni linnas on näha mitut põlevat hoonet ning laialdasi purustusi ja pommitamisest tekkinud kraatreid.

Lisaks on Maxari sõnul piltidelt näha Kiievist põgeneda püüdvate inimeste autoderivi, samuti põlenguid Antonovi lennuväljal.

Kiievis oli varahommikul kuulda kõva pommitamist

Laupäeva öösel kella kolme ajal kõlasid Ukrainas mitmel pool õhurünnakute eest hoiatavad sireenid, kirjutab BBC.

Briti ringhäälingu andmeil kõlasid sireenid poole tunni jooksul Kiievis ning sellest lääne pool asuvas Žõtomõris.

Kohapeal viibivate ajakirjanike sõnul oli Kiievis kuulda tugevat pommitamist.

Kiievis viibiv CNN-i rahvusvahelise korrespondendi Clarissa Wardi sõnul käis pommitamine vahetpidamata mitu minutit järjest.

Wardi sõnul on pole samas selge, kas plahvatusi põhjustavad Vene või Ukraina vägede löögid.

Lahingud kestavad Kiievi ümbruses. Linnajuhtide sõnul on kõige ohtlikum ala Kiievist põhja pool, nende seas Butšas, Irpinis ja Hostomelis, aga ka pisut kaugemal Võšorodis.

Lahingud on ägenenud ka üle Dnepri jõe Kiievist idas Brovarõs.

Wardi sõnul jätkavad Vene väed Kiievi survestamist mitmest suunast. Tema hinnangul on Vene vägede eesmärk Kiiev täielikult sisse piirata, näljutada, pommitada ja lõpuks president Volodõmõr Zelenski kukutada.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles CNN-ile, et linnal on praegu varusid, sealhulgas toitu ja ravimeid, vaid üheks kuni kaheks nädalaks.

Wardi sõnul on Ukraina võitlejad igal pool Kiievis. "Nad on kaevanud kaitsepositsioonid kõigi peamiste linna suunduvate maanteede äärde ja ümberringi pannud tankilõksud. See on praegu tugevalt kindlustatud linn. Ja isegi kui Vene väed suudavad selle ümber piirata, tulevad nende linna tuumani jõudmiseks ikkagi võimsad lahingud," rääkis ajakirjanik.

Laupäeva varahommikul teatati õhuhäirest juba mitmel pool Ukrainas, lisaks Kiievile Tšerkassõs, Harkivis, Lvivis, samuti Sumõ oblastis.

BBC Ukraina ajakirjanikud teatasid, et õhuhäiret on antud enam kui 15 oblastis ja mitmes linnas, muu hulgas Odessas ja Dnipros.

Dnipro linnas viibivate CNN-i ajakirjanike sõnul tundsid nad linnas vähenalt kaht plahvatust ning nägid nende hinnangul õhutõrjetule järelmeid. Samuti nägid nad enda sõnul suitsu kerkimas Dnepri jõest idas.

Ajakirjanike sõnul hakkasid õhuhäiresireenid laupäeva hommikul undama kell 5,25 ning kõlasid veel ka kella 7.30 ajal.

Reedel tabas Dniprot kolm õhurünnakut, mis tabasid lasteaeda, kortermaja ning kingatehast. Üks tsiviilelanik sai surma.

Vene väed pommitavad katkematult Mõkolajivit

Vene väed on terve reede pommitanud Mõkolajivit, mis on nende jaoks viimane märkimisväärne takistus enne Odessat. Ukraina väed on suutnud rohkem kui nädala kestnud rünnakud seni tagasi lüüa, kuid kogu reedese päeva on Mõkolajivis kõlanud õhuhäire ning Vene väed on linna katkematult pommitanud, vahendasid BBC ja CNN.

Vene väed tulistavad linna mitmikraketiheitjatest ning tabamusi saavad ka elumajad. Samuti on tabamusi saanud kohalikud supermarketid, teatas kohalik ametnik.

Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim ütles, et Ukraina väed suutsid Vene vägesid lüüa tagasi 15 kuni 20 kilomeetrit ida suunas ning olid isegi osa Vene üksusi ümber piiranud.

Kimi sõnul käivad aktiivsed lahingud ka Mõkolajivist põhja pool Hurjivka lähistel. "Me püüame neid kaugemale tõrjuda," kirjutas Kim.

Kimi sõnul alahindasid Vene väed ukrainlasi, kuid ta hoiatas, et lisaväed ja õhujõud võivad edu taas Vene vägede poole kallutada.

Hukkus kolmas Vene kindralmajor

Ukraina kaitseministeerium teatas reedel, et lahingutes hukkus Vene armee kindralmajor Andrei Kolesnikov.

Lääne allikad kinnitasid hiljem, et Vene kindralmajor hukkus, kuid tema nime ei avaldatud.

Kolesnikov oli Vene 29. armee ülem.

Lääne luureteenistuste hinnangul võib Ukrainas olla ligikaudu 20 Vene kindralmajorit, mis tähendab, et umbes iga seitsmes neist on juba hukkunud.