Kasvanud maksulaekumisest tulenevalt algas aasta eelarveülejäägiga

Raha.
Raha. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Jaanuari lõpus oli esialgsete andmete kohaselt valitsussektori eelarveülejääk kaheksa miljonit eurot, ehk 101 miljonit enam kui mullu samal ajal. Peamiseks põhjuseks eelarvepositsiooni paranemise taga oli kiirest hinnatõusust tingitud kasvanud maksulaekumise kasv.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Helin Küti sõnul oli jaanuaris eelarveülejääki nii sotsiaalkindlustusfondidel kui ka kohalikes omavalitsustes koos oma allasutustega, aga mitte keskvalitsuses.

Keskvalitsuse eelarvepositsiooni oli jaanuari lõpus 35 miljoni euroses puudujäägis, mis oli aga 73 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.

Kõige kiiremini kasvas käibemaksu laekumine, kuid samamoodi kasvasid ka juriidilise isiku tulumaks ning riigieelarve osa füüsiliste isikute tulumaksust.

Aastaga paranesid nii haigekassa kui töötukassa eelarvepositsioon.

Haigekassa eelarveülejääk kasvas mullusega võrreldes 12 miljoni võrra 28 miljoni euroni. Töötukassa eelarvepuudujääk oli jaanuaris neli miljonit eurot, mis on viie miljoni võrra parem kui aasta varem. Registreeritud tööstus on eelnevate aastatega võrreldes aga kasvanud, mis suurendab hüvitiste ja teenuste kulusid.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk kasvas aastavõrdluses 11 miljoni võrra 20 miljoni euroni. Selle taga on tulumaksulaekumine, mis kasvas aastaga 12 protsenti.

Riigieelarve kogukulu kasvatasid pensionid ja toetused

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas jaanuaris aastavõrdluses 66,7 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti, 1,04 miljardi euroni, seda kodumaiste toetuste ja edasiantavate maksutulude arvelt.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid aastaga 5,6 protsenti 710,3 miljoni euroni. Kulude kasvu panustasid jaanuaris enamjaolt kodumaised toetused. Sotsiaaltoetuste kulu kasvas 12,3 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kerkis 21,8 miljonit eurot ja tegevustoetused 1,5 miljonit eurot. Kodumaised investeeringutoetused vähenesid jaanuaris 800 000 euro võrra.

Tööjõukulud koos pensionieraldistega kasvasid jaanuaris 5,9 miljoni euro võrra ehk 7,4 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud, koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud ja hariduse ning siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus.

Investeeringud vähenesid jaanuaris esialgsetel andmetel 18,5 protsenti ehk 3,8 miljonit eurot, kuna tehti vähem kulutusi kaitseinvesteeringuteks ja õppehoonete ehitamiseks kui aasta varem.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid jaanuaris 48,8 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,4 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise tõttu.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: