Tapal teenib praegu 1700 liitlaste sõdurit, enamik neist britid

NATO lahingugrupi uue rotatsiooni tankid ja rasketehnika
NATO lahingugrupi uue rotatsiooni tankid ja rasketehnika Autor/allikas: Kaitsevägi

Esmaspäeval Taani kuninglikule armeele vastutuse üle andnud Prantsusmaa on otsustanud pikendada oma vägede kohalolekut Eestis, mistõttu selle nädala teises pooles saabub Tapale enam kui 200 Prantsuse kaitseväelasest koosnev allüksus.

Esimene liitlaste eelpaigutatud lahingugrupp – NATO eFP Battlegroup – saabus Eestisse 2017. aastal. Praegu teenib Tapal kaks lahingugruppi, kokku peaaegu 1700 kaitseväelast, teatas Kaitseväe peastaap.

Ühendkuningriik panustab nüüd ligi 1400 kaitseväelasega – tänavu varem Eestisse lähetatud Briti kuningliku Walesi rügement ja möödunud aastal Eestisse saabunud kuninglik tankirügement. Nende käsutuses on muuhulgas tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning liikursuurtükid AS90.

Prantsusmaa andis esmaspäeval vastutuse üle möödunud nädalal Eestisse jõudnud Taani kuninglikule armeele. Prantsusmaa panuseks lahingugruppi oli 300 kaitseväelasega üksus, kelle relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Pärast konsultatsioone Eesti kaitseväega on Prantsusmaa otsustanud pikendada Prantsuse vägede kohalolekut Eestis, mistõttu selle nädala teises pooles saabub Tapale enam kui 200 kaitseväelasest koosnev allüksus, et toetada juba seal asuvaid Eesti, Ühendkuningriigi ja Taani vägesid.

Äsja Eestisse saabunud Taani kuningliku armee umbes 150-liikmeline Viikingikompanii asub teenima NATO lahingugrupis Tapal. Lisaks teenib siin veel ligi 70 Taani sõdurit logistikateenistuses ja sõjaväepolitseinikena. Viikingikompanii koosneb kolmest mehhaniseeritud jalaväerühmast, millel on Piranha V soomustransportöörid, logistikaüksus, snaiprite rühm ja tulevaatlejate meeskond. Taani kontingent on olnud osa NATO lahingugrupist Eestis alates 2018. aastast.

SIIL-il osaleb 16 000 sõdurit

Liitlaste eelpaigutatud üksuse koosseisu kuuluvad ka Islandi esindaja, samuti on selle koosseisus varem teeninud Belgia kaitseväelased.

Iseseisvat lahinguvõimet omaval lahingugrupil on olemas kogu soomusüksusele iseloomulik tehnika ning relvastus: lahingutankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid, tankitõrje- ja õhutõrjerelvad, pioneerisoomukid ja mitmesugused muud toetussoomukid (side, meditsiin, logistika).

Ämaris paikneva Belgia õhuturbeüksuse kooseisus teenib üle poolesaja Belgia kaitseväelase. Hetkel siin paiknev üksus kasutab hävitajaid F-16.

Tallinnas paikneva NATO staabielemendi (NFIU)  koosseisus teenivad lisaks Eesti kaitseväelastele veel liitlased Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Kanadast, Poolast, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Ungarist. NFIU-s teenib kokku ümmarguselt 40 inimest, ligi pooled neist liitlasriikidest.

Lisaks on Eestis esindatud USA eriväelased ning ligi sadakond Tartus asuvas Balti Kaitsekolledžis teenivat liitlas- ja partnerriikide kaitseväelast.

Mai keskpaigast juuni alguseni korraldab kaitsevägi suurõppuse Siil 2022, millest võtab osa ligikaudu 16 000 ajateenijat, reservväelast, kaitseliitlast, liitlasriikide sõdurit ja tegevväelast. Õppuse eesmärk on kaitseväe lahinguvalmiduse ja ohustsenaariumile reageerimise võimekuse kontrollimine rahvusvahelises raamistikus. 

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: