Lääneriikide valitsusametnike kinnitusel võib Venemaa lähiajal kasutada Ukrainas keemiarelva ja praegu otsitakse selleks ettekäänet.

"Nad hakkavad rääkima, et nende vastastel või ameeriklastel on keemiarelvad. Nii et kui nad ise kasutavad keemiarelvi – mida ma kardan, et nad teevad – siis neil on võltslugu juba olemas," ütles Suurbritannia peaminister Boris Johnson.

"Üks põhjus, miks Vladimir Putin võib kasutada nii äärmuslikku taktikat nagu keemiarelvad, on frustratsioon, sest ta väed ei ole edasi liikunud," lausus Valge Maja rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.

"Kui kasutatakse keemiarelvi, siis seda ei peata betoon ega muu. See imbub maa alla ja tapab seal peidus olevad inimesed," märkis keemiarelvaekspert Hamish de Bretton-Gordon.

Poola president Andrzej Duda ütles nädalavahetusel, et kui Venemaa peaks Ukrainas kasutama keemiarelva, siis see oleks NATO jaoks pöördepunkt. Valge Maja pole aga selgelt öelnud, milliseid samme kavatsetakse tegelikult astuda.

"Ma ei ütle rohkem kui president Biden reedel: "Venelased maksavad kallist hinda, kui nad peaksid keemiarelvi kasutama,"," ütles Sullivan.

"President ei kavatse saata USA vägesid Ukrainasse Venemaaga võitlema, et alustada järjekordset sõda. See oleks eskaleeriv samm, mis pole meie rahvuslikes ega NATO huvides," märkis Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki.

Endise diplomaadi John Herbsti sõnul peavad ameeriklased mõistma, et Vladimir Putini sõja eesmärk pole ainult Ukraina ja Valgevene hoidmine Venemaa mõjusfääris. Lisaks soovib ta pidurdada Ida-Euroopa demokratiseerumist, muuta Lääne-Euroopa teovõimetuks ja sundida USA vägesid Euroopast lahkuma. Seetõttu tuleb lääneriikidel praegu näidata tugevust.

"Ettevaatlikkus on rahvuslikus julgeolekus loomulikult väga oluline, aga arglikkus on tõeline nõrkus. Praeguses olukorras näeme arglikkust, mitte ettevaatlikkust," ütles Herbst.

Analüütikute hinnangul pelgab NATO sellist sõjalist sekkumist Ukrainas nagu 1990ndate lõpus Kosovos, sest nüüd on vastaseks tuumariik.

"Loodetavasti jõuame mingil hetkel punkti, kus Putin ei heiduta enam allianssi ja administratsiooni. Ma ei usu, et ta kavatseb tuumarelva kasutada, ja me peaksime lõpetama ülemäärase muretsemise," leidis USA Euroopa vägede endine juht Ben Hodges.

"Kõik mõistavad, et see ei ole relv, mis annab soovitud tulemusi. See on ainult vahend vaenlase survestamiseks, aga mitte tegelikuks kasutamiseks. Pool, mis ei võta seda survet ülemäära tõsiselt, võidab alati," lausus Venemaa endine välisminister Andrei Kozõrev. "Arusaam, et Venemaa soovib NATO-t rünnata, on vastuolus lähiajalooga. Me nägime Süürias, kuidas Wagneri väed, Venemaa palgasõdurid ründasid USA liitlasi, kellega olid kaasas USA sõjaväelased, ja kui käskisime neil tagasi tõmmata ja nad seda ei teinud, siis nad hävitati ja Moskvast ei tulnud sõnagi," ütles Herbst.

Herbsti sõnul peaks Valge Maja praegu keskenduma hoopis sellele, kuidas Ukraina sõjaväge veelgi rohkem ja kiiremini aidata.

"Peaksime neile saatma rakette, mis hävitavad laevu. Neid laevu, mis pommitavad Odessat. Me suudaksime need kohale toimetada väga kiiresti. Oleksime pidanud neid saatma juba mitu kuud tagasi," ütles ta.

Analüütikud rõhutavad, et Valge Maja ja NATO mõttemaailma otsesema sekkumise suhtes võib lõpuks muuta avalik surve, kuid seda pärast ukrainlaste veelgi suuremaid kannatusi.