Piiripunktis oli autosid kontrollivatel politseinikel ja politseikolledži õppuritel tööd pidevalt, aga põgenikke, kellega toimingud võtavad rohkem aega, palju ei olnud.  "Aktuaalsel kaameral" ei õnnestunud sel korral kohata ühtki Eestimaa elanikku, kes põgenikke siia oleks toonud.

Ukraina numbrimärkidega autodest on esimene Maksimi oma, kes tuli abikaasa ja kahe tütrega Odessast ja sõidab Tallinna sugulaste juurde. Odessas pole olukord veel kõige hullem.

"Mis seal edasi saab... Loodame, et kõik läheb hästi. Meil jäid sinna emad ja isad, see tähendab meie laste vanaemad-vanaisad, sõbrad, seltsimehed," ütles Maksim.

Nataša tuli koos abikaasa ja autistist lapsega Harkivist ja sõidab Soome. Perekond rõõmustas pääsemise üle ja kirjeldas olukorda, mis lõpuks põgenema sundis.

"Linn on täielikult purustatud. Meil ei ole kodu, ei ole kooli ega lasteaeda, ei ole maamaja, kõik on puruks pommitatud. Vanemad saime viia teise piirkonda. Aga olukord on lihtsalt kohutav," kirjeldas Nataša.

"Meie vastuvõtupunkt on endises politseimajas Pikal tänaval, aga tegelikult me oleme üles ehitamas vastuvõtupunkti kohe piiri peale Ikla vanasse kordonisse. Suurem töö algab juba nädala teises pooles seal. Me ehitame Pärnu asemel korralikuma punkti hoopis sinna ja sealt hakatakse Eestisse põgenikke viima laiali. Teine analoogne tuleb Valgasse," rääkis Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt.

Pärnu linnavalitsuse koridoris seisis esmaspäeval kümneid ukrainlasi, hommikul oli neid väga palju, pärastlõunaks järjekord vähenes.

"Kui sõjapõgenik pöördub vastuvõtukeskusse, siis antakse talle kohaliku omavalitsuse aadress ja tullakse isikukoodi saama. See on ajutine isikukood, üheks aastaks ja annab talle kõik õigused tervishoiuteenustele, haigekassa, töötukassa abirahale, on võimalik tööle minna. Samuti tervisekindlustus," lausus Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.