Rakvere vald oli Eestis üks esimesi omavalitsusi, kus otsustati teha põgenikele infokoosolek. Seal jagati Eestisse sõjapakku saabunud inimestele teavet vajalike dokumentide taotlemise, majutuse, toetuste ja humanitaarabi kohta.

"Esmavajaliku info olen ma ilusti kätte saanud. Meile on räägitud, kuidas me saame ID-koodid, praegu ootame elamisluba. Mul on kümneaastane poeg. Uurisin seda, kuidas ta saaks minna noortekeskusesse, et tutvuda Eesti kultuuri ja keelega," ütles Olga.

"Mind huvitas eelkõige see, kuidas saada lasteaiakoht ja naisele töökoht. Mul endal on töökoht olemas, sest olen ka varem Eestis töötanud. Samuti oli vaja infot arstiabi kohta. Eks ülejäänu tuleb kõik pärast," rääkis Anton.

Rakvere valla infokoosolekul jäi kõlama, et sõjapõgenike suuremaid muresid on pikad järjekorrad ja segane info elamiseks vajalike dokumentide vormistamisel.

Pagulaste paremaks aitamiseks on Rakvere vallavanema Maido Nõlvaku sõnul plaanis luua Ukraina sõjapõgenike abistamise fond.