Lennukeelutsooni rajamist oma riigi taevasse on Ukraina palunud Venemaa rünnakust alati, seni pole NATO seda põhjendatuks pidanud, sest see sisuliselt tähendaks sõja laienemist. Esmaspäeval aga võttis riigikogu 90 poolthäälega vastu pöördumise, kus nõutakse lennukeelutsooni loomist Ukraina kohal.

Ükski parlament sellist pöördumist seni teinud pole.

"Loomulikult sellel ei ole juriidilist mõju, küll aga sellel on poliitiline mõju. Ma vaatasin juba Ameerika meedias mõjukas senaator Lindsey Graham ütles, et ta küll sellisel kujul ei toeta lennukeelutsooni praegu, aga ta toetab lennukeelutsooni sellisel kujul, kui näiteks Putin kasutab keemiarelva," rääkis riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa).

Reinsalu sõnul pole eilne pöördumine mitte ainult toetusavaldus Ukrainale, aga see näitab Venemaale, et lennukeelutsooni kehtestamise teema ei ole laualt maas ja lääneriikides on see jätkuvalt üleval.

"Ei lähe Eesti seda lennukeelutsooni ju tegema, sellest saavad kõik aru, see on selge poliitiline üleskutse nii liitlaste kui ka ÜRO poole. See on poliitiline sõnum," ütles riigikogu esimees Jüri Ratas (KE).

Ratas lisas, et riigikogu otsuse puhul on tegu selge poliitilise sõnumiga valitsusele.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on see pöördumine suunatud nende riikide poole, kellel on võimekus lennukeelutsooni kehtestada.

"Eestil kahjuks seda võimekust ju ei  ole. Kui on lennukeelutsoon kehtestatud, siis tuleb ka minna ja kontrollida seda lennukeelutsooni, et seda ei rikutaks. Sellest on üksinda vähe kasu, kui seda deklaratiivselt öeldakse," ütles Laanet.

Kui seni on USA ja NATO olnud lennukeelutsooni kehtestamise vastu, siis Laaneti sõnul on kogu Ukraina sõja ajal riikide seisukohad kiiresti muutunud. Toiming, mis hommikul veel tundus mõeldamatu, võib õhtuks olla juba ellu viidud.

"Täna me ei saa öelda ei ühte ega teistpidi, et koheselt riigid tormavad sellest lennukeelutsooni ettepanekust tulenevalt lennukeelutsooni kehtestama," ütles Laanet.

Julgeolekueksperdi Rainer Saksa sõnul tavalises diplomaatias poleks Eesti parlamendi esmaspäevane soolo panna teised riigid nii-öelda fakti ette olnud mõistlik.

"Aga antud juhul on tegemist siiski väga ekstreemse olukorraga, kus ikkagi Ukrainas üks riik, Venemaa Föderatsioon, sihilikult ründab inimeste elurajoone, tsiiviltaristu objekte, eesmärgiga sihilikult esile kutsuda tsiviilelanike hukkumist ja selles olukorras on väga raske hakata mingeid etteheiteid tegema," ütles Saks.