Põgenikest on seni riigipoolset majutust vajanud ligikaudu kolmandik

Sõjapõgenike vastuvõtukeskus Tallinnas Niine tänaval
Sõjapõgenike vastuvõtukeskus Tallinnas Niine tänaval Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Alates 27. veebruarist on Eestisse jõudnud 22 000 Ukraina kodanikku, kellest veidi vähem kui 6000 soovib Eestist edasi liikuda. Suurem osa sõjapõgenikest läheb sugulaste ja sõprade juurde ning vaid kolmandik neist vajab riigipoolset majutust.

Esmaspäeval jõudis Eestisse 1500 Ukrainast pärit põgenikku. Ikla piiripunktist jõudis suur osa neist vastuvõtukeskustesse Pärnusse, Tartusse, Rakverre ja Tallinna. Keskuses pakutakse põgenikele kehakinnitust, suunatakse koroonatestile ning algab nende registreerimine.

"Registreerimine ongi vajalik selleks, et me teaksime, kui palju meil inimesi linnas üldse on. Kui palju neid kuskile edasi liigub, kuhu nad liiguvad, kas nad vajavad hotelli, kas nad vajavad veel mingisuguseid muid teenuseid, kas neil on riided olemas, kas neil on esmatarbevahendid olemas. Ka seda, kuhu nad oma lapsed kas lasteaeda või kooli saavad, selline esmane informatsioon on selles ankeedis kirjas," rääkis Tallinna pagulaskeskuse koordinaator Meeli Hunt.

Tallinna saabuvate põgenike hulk näitab selget mustrit: siia jõuavad enamasti naised oma lastega. Aljona tuli teadmisega, et tuli korraks ning poega lasteaeda panna ei kavatse ning soovib tagasi Ukrainasse minna.

"Mina olen Tallinnas sündinud, aga elasin 25 aastat Ukrainas, Harkivis. Tõin oma lapsed 9. märtsil sealt siia, Tallinnasse," rääkis teine põgenik.

Saabub ka põgenikke, kes on Eestis esimest korda ning kel pole siin lähedasi. Valentina teab, et peab endale leidma elu- ja töökoha. 

"Ma tean nüüd, kus me elama hakkame. Tean, mida sööma hakkame. Saan aru, kus hakkame elama ja ööbima täna, homme ja lähikuudel. Kõik muu on suure küsimärgi all, sest me ei tea, kui kaua peame siin olema. Sellepärast plaanime leida elu- ja töökoha. Eestis olen esimest korda," rääkis Valentina.

"Me tahame, et sõda homme lõpeks ja me saaksime koju minna. Koduseinad ravivad. Oleme siin, sest seal on sõda ja  meie lapsed vajavad turvalisust ja haridust," ütles Tatjana.

Praegu vajab küll vaid veidi vähem kui 5000 pagulast riigipoolset majutusabi, kuid see arv on kasvamas. Riigil on majutuskohti võimalik pakkuda 4200 ning eluase antakse kuuks ajaks.

"Need 10 protsenti saavad minna riigi poolt korraldatud majutusasutustesse, need on erinevates linnades ootamas, nad saavad seal olla hetkeseisu järgi kuu aega ja selle kuu aja jooksul me siis proovimegi neid saata nendesse kodudesse või üüripindadele," ütles pagulasabi kommunikatsioonijuht Madle Timm.

Enneolematu massirände haldamiseks töötab möödunud nädala lõpust politsei- ja piirivalveameti ühendstaap, kuhu on kaasatud sõjapõgenike vastuvõtmise ja nende pakutavate teenustega seotud asutused. Staapi on nüüd koondatud kõik Ukraina sõjapagulastega seotud küsimused.

PPA hinnangul on reaalne, et peagi on vaja Euroopa-ülest mehhanismi, et reguleerida põgenike jõudmist siia.

"On väga suur tõenäosus, et ühel hetkel tulevad kõne alla ka Euroopa Liidu üleselt ümberpaigutamise mehhanismid. Ehk siis need riigid, kes täna ei ole saanud suuremat sisserände voogu, seda ka tulevikus mingite isikute puhul võtavad selle vastutuse, et neid sinna transportida, majutada ja pakkuda vajalikke sotsiaalteenuseid," ütles PPA kriisijuht Egert Belitšiv.

Pagulasabile tehtud annetustest kaetakse ka sõjapõgenike evakuatsioonikulud ning arvutuste järgi saavad nad evakuatsioonibusside korraldamist jätkata veel umbes 3 nädalat.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: