Päästeametis koostatakse evakuatsiooniplaane juhuks, kui peaks inimesi evakueerima tiheasustusega või sõjaliste objektide läheduses olevatest piirkondadest.

"Selle aasta keskpaigaks tekib evakuatsiooniplaan sellest, kuidas evakueerida inimesi Eestis ühest piirkonnast teise kümnete tuhandete ulatuses. Olles selle plaani valmis saanud, mida me teeme koos kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega, siis kindlasti peame me inimesi ka informeerima," rääkis päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Lisaks kaardistatakse võimalikke varjumiskohti vahetu ohu puhuks.

Nõukogudeaegses varjendis on praegu varjul näiteks filmiarhiiv. Päästeameti sõnul on varjumiskohad praegu kohandamata ja märgistamata ning inimesi pole informeeritud, mida nad peaksid tegema, kui Eestit tabaks sõjaline rünnak.

Aastal 2018 tehti riigikantselei eestvedamisel plaan, kuidas jõuda varjumiskohtade võrgustikuni. Tiheasustusaladel kaardistati isegi võimalikke varjendeid ja arutati, milliseid seadusi on vaja muuta ja mis see kõik maksab. Koroonaviirus ja muud kriisid viisid tähelepanu varjenditelt eemale.

"Täna, kus me näeme julgeolekuohtude realiseerumist, õnneks veel mitte Eestis, täna Ukrainas, siis ilmselgelt täna oleks viimane aeg võtta 2018 koostatud kontseptsioon sahtlist välja, muuta õiguskeskkond selliseks, et me saaksime avaliku varjumiskeskkonna võrgustiku luua," ütles Suurkivi.

Nelja aasta taguse kontseptsiooni järgi maksnuks varjendivõrgustiku loomine kaks miljonit eurot.

Kui ohu korral soovitatakse jääda siseruumidesse ja hoida akendest eemale ning varjuda ka keldrisse, siis teavet lähima varjendi kohta vajavad ennekõike need, kes on hädaolukorra ajal avalikus ruumis. Tallinna lähedal Viimsis on eraomanikelt küsitud, kas näiteks nende kaupluse parklas saab ohu korral varjuda.

"Praegu tuleb meil selline kaardirakendus, mis pannakse üles. Iga inimene saab siis vajutada punase tärni peale ja vaadata, kus on varjekoht, kui palju see varjekoht mahutab ja kus ta täpselt asub," kirjeldas Viimsi vallavalitsuse järelevalveosakonna juhataja Karin Mägi.

Nendeks on näiteks maa-alused parklad, kuid pommirünnaku eest varjumiseks sobib ka Viimsi poolsaarel asuv nõukogude aegne raketibaas, kus hoiti tuumalõhkepäid.

Suurematesse linnadesse tuleks Päästeameti hinnangul rajada ka õhurünnaku eelhoiatussireenide võrgustik, mis 10 kuni 15 linna puhul maksaks kuni seitse miljonit eurot. See peaks olema ühendatud õhuseirega.