Inimeste pensionivara väheneb fondides koos maailma aktsiaturgude langusega
Maailmaturul on aktsiate hinnad langenud aasta algusest keskmiselt kümme protsenti ja üldistatult on toimunud samasugune langus ka Eesti pensionifondide osakute hindades. Vene sissetung Ukrainasse pole pensionifonde eriti mõjutanud, ütlesid ERR-iga rääkinud pangad.
Maailma aktsiad tervikuna on aasta algusest 15. märtsi seisuga langenud umbes üheksa protsenti, maailma võlakirjaturud on paari kuuga kaotanud umbes viis protsenti, ütles SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev.
Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk märkis, et kuigi koos kümneprotsendise maailmaturu langusega on sama palju langenud ka pensionifondide osakute väärtus, pole selles miskit erakordset ning paanikaks pole põhjust.
"Turu kõikumised, kus head perioodid – näiteks eelmisel aastal kasvasid aktsiate hinnad üle 25 protsendi – vahelduvad halbadega, on paraku investeerimise lahutamatu osa. Sellised 10-protsendiseid kukkumisi on aktsiaturu lähiajalooski olnud kümneid. Napilt kaks aastat tagasi kukkusid maailmaturud koroonakriisi vallandudes näiteks 30 protsenti. Riskivaba tulu ei ole kahjuks olemas," lausus Pekk.
Võrklaev ütles samuti, et tänavune langus ei ole miskit erilist.
"Arvestades eelmise aasta üle 25 protsendi suurusi tõuse kõrgema riskiga pensionifondides, ei ole alanud aasta alguse kuni 10-protsendine langus ülemäära dramaatiline. Vaadates pikemaajalisi tootlusi, edestavad kõik SEB pensionifondid peale Konservatiivse endiselt Eesti inflatsiooni," ütles ta.
Ka Luminorist nenditi, et pensionifondide osakute hindade kahanemine on kooskõlas maailma finantsturgudel toimunuga.
LHV-st märgiti, et osal nende pensionifondidel on aasta algusest hoopis hästi läinud.
"Suurematel aktiivselt juhitud LHV pensionifondidel on aasta algus läinud hästi ja inimeste pensionivara väärtus on kasvanud. 2022. aastal on M, L ja XL tõusnud vastavalt 1,7, 2,7 ja 0,8 protsenti ning tootlus on püsinud plusspoolel ka alates sõja algusest," ütles LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.
Venemaa sissetung pole suurt muutust põhjustanud
Kuigi võiks arvata, et 24. veebruaril alanud Venemaa sissetung Ukrainasse on aktsiaturge veelgi raputanud, pole selle mõjusid niivõrd näha.
Võrklaeva sõnul toimus enamik aktsiaturgude langusest toimus juba enne sõjategevuse laiendamist Venemaa poolt ning oli seotud pigem inflatsioonihirmudega ning oodatavate intressimäärade tõstmistega erinevate keskpankade poolt.
"Alates 24. veebruarist arvates on maailma aktsiaturud püsinud kokkuvõttes enam-vähem paigal, kuid Euroopa ja ka Eesti aktsiaturg on läbi elanud üsna närvilisi hetki. Kuna pensionifondid on riskid hajutanud üle terve maailma, on piirkondliku sõja mõju pensionikogujatele ka väiksem," lausus ta.
Luminori pensionide fondijuht Vahur Madisson ütles, et Venemaa sanktsioonide ja Ukraina ründamise otsesed mõjud olid Luminori pensionifondides minimaalsed, kuna otseinvesteeringuid nendesse piirkondadesse ei ole tehtud.
"Kaudselt teiste investeeringute kaudu oli riskipositsioon enne kriisi väiksem kui 0,5 protsenti investeeringute kogumahust," märkis ta.
Vallistu ütles, et otsene sõja mõju on LHV fondide väärtustele minimaalne, veebruari lõpu seisuga on Venemaal noteeritud varade väärtus LHV fondide portfellis olematu. "Kaudsematest mõjudest ehk milliseks kujuneb ettevõtete käekäik või riskantsemate varade väärtus muutunud oludes, on veel vara rääkida," lisas ta.
Vene firmade aktsiate osakaal oli nullilähedane ka Tuleva fondides.
Võrklaeva sõnul pole Venemaa sõda seni jätnud püsivat negatiivset jälge maailma tarbijausaldusele ning ettevõtete tulemustele. Maailmas on endiselt palju likviidsust ja vahendeid, mis otsivad oma kohta finantsturgudel," lausus ta.
Fondides vähendatakse riskitaset
Madisson ütles, et pea kõik Luminori pensionifondid on aasta algusest vähendanud mõnevõrra riskitaset, et kaitsta investeeringuid rahapoliitika karmistamise võimaliku negatiivse mõju eest. tehtud on ka muid ajutisi muudatusi.
"Otsustasime aktsiate osakaalu veidi kärpida, vähendades Euroopa aktsiate osakaalu, kuna selle piirkonna majandusväljavaated on kriisi tõttu kõige enam ohustatud. Lisaks näeme kõrge riskiga võlakirjade ja arenevate turgude võlakirjade väljavaadete halvenemist ning vähendasime nende osakaalu. Seetõttu on meie investeeringud aktsiatesse olnud veidi väiksemad kui tavapäraselt," lausus ta.
SEB-s vähendati kõrgema riskiga pensionifondides veebruari esimeses pooles aktsiate osakaalu umbes 10 protsenti.
LHV-st märgiti, et nende investeerimisstrateegia ongi teistsugune ning pigem keskendutakse ettevõtetele, keda kõrge inflatsioon või tarneraskused niivõrd ei mõjuta.
Tulevik on nagu ikka teadmata
Kui kaua aktsiaturud püsivad languses, ei oska keegi ennustada, ütles Pekk.
"Ajaloost on näiteid lühiajalistest kukkumistest, nagu näiteks kahe aasta tagune koroonakriis, kui pikemaajalistest – 2000. aastate alguses läks aktsiaturgudel mitu aastat, enne kui kukkumise eelne tase saavutati," lausus ta.
Madisson märkis, et varasemate sõjaliste konfliktide ajal on finantsturud esialgse negatiivse meeleolu tõttu langenud ja seejärel suhteliselt kiiresti taastunud.
Vallistu LHV-st ütles, et indeksfondide hinnatase oli kõrge juba enne sõja algust.
"Üldiselt tulebki arvestada sellega, et indeksitele keskenduvad pensionifondid lähevad turgudega kaasa – aktsiaturud tõusevad, aga vahel teevad läbi ka korralikke languseid. Kindlasti ei ole mõistlik mõningase languse puhul positsioone realiseerima hakata, kogumine ja investeerimine siiski pikaajaline," märkis ta.
Võrklaev ütles, et investeerides kõrgema riskiga fondides on loomulik, et osaku hind kõigub rohkem, nagu seda teevad ka aktsiaturud tervikuna
Pekk aga märkis, et pikaajalise, regulaarsete sissemaksetega kogumise jaoks on turu langus tegelikult hea uudis: igakuise sissemakse eest saab madalama hinnaga aktsiaid kui varem.