Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi sõnul on viimase aja kütusehindade hinnamuutused sagedased maailmaturu volatiilsuse tõttu. "Ehk hinnatõus ja -langus jõuab pidevalt ka jaehindadesse, kuid seda mõningase ajalise viitega, sõltudes eelneva perioodi hinnaga ostetud kütusevaru kogusest," ütles ta.

Sassi sõnul ostetakse kütust üldiselt sisse lepingulise perioodi keskmise hinnaga.

"Näiteks kolme päeva, 14-päeva päeva või hoopis kuu keskmise hinnaga. See tagab kütusemüüja vaates selle, et valitud perioodi kõikumised oleksid võimalikult tasandatud ning jaehinda jõuaks vastavalt väiksem hinnamuutus," rääkis Sassi.

Sassi sõnul ei ole seetõttu ka Eesti tanklate hindadesse jõudnud maailmaturu kõrgeima taseme hinnad.

Mootorikütuste sisseostuhindadele avaldab mõju ka euro ja USA dollari vahelise kursi muutus, kuna kütuste sisseost toimub dollarites, märkis Sassi.

Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna sõnul on eelmisest nädalast tanklate hinnad langenud 16 senti liitri kohta, kuid hinnatipu ajal tanklatesse varutud kütuse tarbimine on märgatavalt langenud.

"Kui sõda hakkas, siis tarbimine kasvas 30-50 protsenti, peale tuli ka hinnatõus. Meil tanklate varud läksid maha, pidime hakkama kiiremas korras uusi varusid peale vedama, aga juba kõrgema hinnaga, sest maailmaturu hind kerkis seitse kuni 20 senti päevas. Kui tipp saavutati ja maailmaturu hind hakkas alla tulema, olid inimesed oma autode paagid täis pannud, aga sõitmist selle juures rohkem ei olnud," kirjeldas Kärsna.

"Tarbimine ja ostud kukkusid eelmise nädala lõpus päris järsku maha," rääkis Kärsna, lisades, et tipphinnal ostetud kütus jäi sisuliselt tanklatesse seisma. "Aga tarbimine toimub, toome järjest peale tänaste hindadega kütust."

Nafta ja mootorikütuste hinnad pole maailmaturul veel ühtlustunud

Hinnalanguse jätkudes jõuab see samm-sammult ka tanklatesse. Kärsna märkis, et kui tavapäraselt liiguvad nafta ja valmiskütuste maailmaturu hinnad korrelatsioonis, siis praegu on nafta hind tulnud kiiresti alla sisuliselt kukkunud sõjaeelsele tasemele, siis kütuse maailmaturu hinnad ei ole sinna veel jõudnud.

"Kõige suurema tõusu sai diisel, mis on suurema tarbimisega ja täna pole diislikütuse hind ka maailmaturul jõudnud endisele tasemele," rääkis Kärsna.

"Selles kohas on tekkinud ebakõla tavatarbijale, kes näeb, et nafta hind on alla saja euro ja küsib, miks tanklates pole hind sama, mis enne samal tasemel oli. Valmistoodangu hinnad ei ole aga alla tulnud täna veel, sellega läheb veel aega," ütles ta.

Kärsna sõnul on oluline ka see, et nafta hind pole endiselt stabiliseerunud. "Eile oli nafta hind mitu korda alla 100 dollari, täna on näiteks nafta hind olnud kuskil 103 dollari juures, mis tähendab juba nelja-viieprotsendilist hinnakõikumist kahe päeva jooksul," kirjeldas ta.

"Kui enne konflikti maksis tonn diislit maailmaturul suurusjärgus 840 dollarit tonn, siis tänane hind on 1000 dollarit tonnist. Jätkuvalt on ca 20-protsendiline hinnavahe seal sees," ütles Kärsna.

Brenti toornafta hind püsis neljapäeval alla 100 dollari barrelist, kuigi päevases võrdluses tõusis Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hoiatuse järel ligi kahe protsendi võrra.

Venemaa rünnakuga Ukrainale kaasnenud naftahindade viis hinna ajutiselt ka 130 dollari lähedale.