Intressitõusuga soovib Föderaalreserv peatada nelja kümnendi kiireimat inflatsiooni USA-s. Majandusanalüütik Peeter Koppel ütles, et intressitõstmise otsus polnud uudis, küll on seda aga edasised sammud.

"Mis ei olnud ootuspärane, oli see, kuivõrd selge kava edasisteks sammudeks anti. Põhimõtteliselt tõstmine toimub kõigil ülejäänud Föderaalreservi vabaturu komitee kohtumistel sel aastal ehk kokku sel aastal seitse tõstmist ja ka järgmise aasta kohta anti indikatsioon, et vähemalt kolm tõstmist veel ja baasintress võiks liikuda 2,8 protsendi juurde," rääkis Koppel AK-s.

Intressi tõstes peab keskpank laveerima inflatsiooni ohjeldamise ja majanduskasvu hoidmise vahel.

"See on märkimisväärne tõus tõesti, aga kui vaatame inflatsiooninumbreid, siis ka need on märkimisväärsed ja need eeldaks isegi kiiremat tõusu, aga keskpank on keerulises olukorras – ühest küljest tahaks inflatsiooni ohjeldada, aga teisest küljest ei tahaks ka kasvu ära lämmatada," sõnas Koppel.

USA Föderaalreservi juht Jerome Powell kinnitas siiski, et majanduskasv jätkub. "Kuigi sissetung Ukrainasse ja sellega kaasnevad sündmused kujutavad endast negatiivset riski majandusaktiivsusele, näeb Vabaturu Komitee ette korralikku kasvu. Mediaanväljavaade majanduse reaalkasvule on selleks aastaks 2,8, järgmiseks aastaks 2,2 ja 2024. aastaks 2 protsenti," ütles Powell.

Euroopa Keskpangalt oodatakse intresside tõstmist aasta lõpus.

"Kuigi ei ole konkreetselt välja lubatud, millal Euroopa Keskpank intressimäärasid tõstab, siis finantsturgudel oodatakse, et see toimub selle aasta neljandas kvartalis," ütles Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.

Randveeri sõnul mõjutavad Euroopa majandust praegu intressimäärast enam muud tegurid. "Mis Euroopale on olulisem – sõja mõju. Kolm peamist kanalit – toormehinnad kasvavad, kaubandus Ukraina, Venemaa ja Valgevenega väheneb ja ebakindlus suureneb," ütles Randveer.