Kõlvart: Ukraina inimesed on valmis pikemaks võitluseks

Sel nädalal Ukraina linnas Lvivis visiidil käinud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles intervjuus ERR-ile, et sealsed inimesed on sõja lõppemises kindlad, aga valmis ka pikemaks võitluseks. Kõlvarti sõnul võtab ta Lvivist Tallinnasse kaasa väärtuslikke õppetunde just valmisoleku kohapealt.

Mis oli teie Lvivi visiidi eesmärk ja kellega ta seal kohtusite?

Pühapäeval toimus telefonikõne Lvivi linnapeaga tema initsiatiivil ja me arutlesime praegust olukorda. Rääkisime sõjapõgenike vastuvõtust ja ka sellest, kuidas Tallinn saaks olla abiks. Ja siis linnapea kutsus mind ka kohale olukorraga tutvuma ja avaldada visiidiga toetust, mis tema sõnul on nende jaoks praegu väga tähtis. See oli selline kiirvisiit, mis ei olnud pikalt ette planeeritud.

Kohapeal olid mul kohtumised nii linnapeaga kui ka linnavalitsuse liikmetega. Aga kuna ma külastasin seal erinevad objekte, nagu põgenike vastuvõtukeskus, Lvivi haigla ja ka majutuskoht, siis mul olid seal kontaktid erinevate inimestega, arstidega, vabatahtlikega, ametnikega, põgenikega ja kohalike elanikega.

Millised muljed teil seal kohal käimisest isiklikult jäid ja millist abi teie silmis ukrainlased kohapeal kõige rohkem vajavad?

Lvivist on saanud praegu kõige suurem põgenike vastuvõtukeskus, seal viibib juba 200 000 põgenikku. Ja loomulikult nad vajavad humanitaarabi – toitu, soojasid tekke, hügieenitarbeid. Ja just sellist abi me otsustasime ka Lvivile pakkuda. Me oleme peaaegu juba vajaliku mahu kogunud ja peagi saadame teele. Aga vaatamata praegusele olukorrale püüavad inimesed elada normaalset elu. Kõik teenused on korraldatud ja on näha, et paanikat ei ole. Inimesed harjuvad selle olukorraga ja nad on valmis tegutsema.

Reede hommikul teatati ühest õhulöögist Lvivi lähistel lennujaama kõrval. Kas kohapeal on eeldus, et rünnakud võivad laieneda ka Lvivi peale?

Valmisolek on olemas, sest päris tihti kõlab õhuhäire ja inimesed lähevad alla keldritesse ja pommivarjenditesse. Ka minu viibimise ajal oli öösel selline hetk, et kõik läksid alla. Ehk valmisolek on olemas.

Te pidite ka ise varjendisse minema?

Nojah. See on selline tavapraktika seal.

Kas kohapealsete juhtide ja poliitikutega suheldes oli tunda ka ootust või lootust selleks, et Venemaa selle sõja lõpetab või jõutakse mingile rahuleppele?

Niipalju kui mina inimestega suhtlesin, siis kõik usuvad, et see sõda lõpeb ja lõpeb sellisel viisil, et ka nemad saavad tingimusi määrata. Seal ei ole sellist kaotuse õhkkonda.

Kas nad usuvad, et lähiajal just läbirääkimised toovad mingi tulemuse? Ma arvan, et inimesed on väga realistlikud. Seal ei ole juttu mingist lootusest. Nad on valmis erinevateks stsenaariumiteks ja lähtuvalt nendest stsenaariumidest on nad valmis ka edasi tegutsema, sealhulgas nad on ka pikemaks võitlemiseks valmis.

Milliseid õppetunde saate te kaasa võtta Lvivist Tallinnasse, eelkõige pidades silmas just tegelemist põgenikega?

Mis puudutab sõjapõgenike vastuvõtu süsteemi, siis tegelikult Tallinnas on praegu üles ehitatud suhteliselt sarnane, kui mitte öelda samasugune süsteem. Vahe on praegu selles, et nende arv on palju suurem ja seoses sellega, et teenuste kvaliteet ja maht, mida nad suudavad inimestele pakkuda, on madalam. See on arusaadav. See olukord võib ka meid oodata. Me peame olema selleks valmis, et kui põgenike arv hakkab drastiliselt kasvama, siis ka meie ei suuda pakkuda teenuseid samal tasemel ja peame olema valmis ka evakuatsioonimajutamiseks. Aga see on üks aspekt.

Teine aspekt on see, et me peame olema valmis erinevateks stsenaariumiteks, erinevateks kriisideks, sealhulgas ka selliseks kriisiks, mis on praegu juhtunud Ukrainas. Lvivi linnapea sõnul on nad selle peale mitte ainult mõelnud viimased aastad, vaid püüdsid ka enda süsteemi maksimaalselt ette valmistada. Loomulikult sõda on alati ootamatu, kriis on alati ootamatu, aga nemad ikkagi tegid ettevalmistustööd. Ja ma arvan, et meil peab olema sama mõtteviis, et isegi kõige hullemad stsenaariumid peavad olema läbi mõeldud ja läbi töötatud.

Mis ootab meid ees seoses põgenike arvu kasvuga nüüd lähinädalal või lähinädalatel Tallinnas? Kuidas seda vastuvõtuvõimet ikkagi säilitada? Kas mingil hetkel tuleb ka ette piir?

Ma ütlesin juba paar nädalat tagasi, et pole midagi teha, aga mingil hetkel me peame otsustama, kui palju me üldse suudame vastu võtta, sest langeb nii vastuvõtu ja teenuse kvaliteet ja see mõjutab ka kohalike inimeste elu. Me lihtsalt ei suuda inimesi adekvaatselt vastu võtta. Või siis meil tuleb kokku leppida, et ongi nii. Praegu on 22 000. Kui on 30 000, siis me oleme valmis selleks, et inimesi majutada spordisaalides, nii nagu seda ka Lvivis tehakse. Et me oleme valmis selleks, et me tegelikult ei suudagi inimestele pakkuda normaalseid tingimusi.

Pikemas perspektiivis peame olema valmis ka selleks, et ka kohalike inimeste elukvaliteet langeb. Ja kui me oleme selleks valmis, siis see peab olema teadlik valik, mitte nii, et me lihtsalt ühel hetkel oleme seal. See on probleem, mida tuleb vältida. See peab olema ette nähtud stsenaarium, milleks oleme valmis. Ja varem või hiljem teenuse kvaliteedi langemise puhul ikkagi mingi hetk tuleb see piir. See on matemaatika. Sellest tuleb aru saada ja otsustada, kus see piir on.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: