Ümberehituse käigus tuli välja ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud Nõukogu Liidu rahvaste album, mille järgi pidi miilits kontrollima, kust kinnipeetu pärit on.

Kõige rohkem põnevaid märkmeid ja joonistusi, mida võib ajatäite kõrval ka sõnumiteks pidada, on jäetud arestikambrite magamisasemete alla ja külgedele. Lavatsite põhjale joonistamine või kraapimine käis tõenäoliselt selili nende all, sest koikud olid kinnitatud tugevasti põranda külge.

Teadete "Olen loll", "Istun nüüd siin" ja "Igav on" kõrval võib näha ka Sarvikut ja Madonnat - sellised nimed on joonistustele pannud näituse koostaja, Valga politseimaja töötaja Hanno Valdmann.

Muidugi on mitmel pool ka kriipsud, mille põhjal sai kokku lugeda ära istutud päevi. Võib ju küsida, milleks sellest kõigest näitust teha, võinuks politseimaja renoveerimise käigus kõik ju ära visata, kuid ometi võib seda kõike pidada osaks subkultuurist, mida on muuseumis tavatu näha.

"Nad on kraapinud vooditesse ja voodiplaatidesse mingite terariistadega. On olnud ka pliiatsid, isegi värvipliiatsid, millega sai raamatuid illustreerida, pastakad - mis kätte sattus," rääkis Valga politseimaja töötaja, ajaloohuviline Hanno Valdmann.

Arestimaja üsna mahuka raamatukogu teosed peegeldavad nii seda, mida kinnipeetavaile on lugeda pakutud, kui ka nende poolseid sõna- ja pilditäiendusi.

Kambritest on leitud ka isetehtud kaardipakke, täringuid ja isegi kee, mis on tõenäoliselt vormitud leivast, siis ära kuivatatud ja hambapastaga täpid peale tehtud. Kingakontsa tugevdusplekist ja välgumihkli korpusest on kokku pandud ka nuga.

"Nuga, mis siin väljas on, meenutab pigem suveniirnuga. See võib olla ka tehtud lihtsalt selleks, et aega täita," ütles Valdmann.

Vanast politseimajast leiti muudki, näiteks kurikaelte ära lõhutud kassaaparaadi ja kirikust pärit kella, mida kogudus pärast vargust enam tagasi ei soovinud.