"Viimase nädala-poolteise jooksul pole rindel väga suuri muudatusi tekkinud. Ainuke erinevus on Mariupol, kus Vene Föderatsiooni relvajõud on suutnud edeneda," rääkis Grosberg kolmapäeval kaitseministeeriumis korraldatud briifingul.

Teistes piirkondades pole kumbki pool alates 10. märtsist läbimurdeid saavutanud, märkis ta.

"Kiievi, Tšernihivi ja Harkivi piirkonnas on Vene Föderatsiooni üksused saavutanud kulminatsioonipunkti ilma oma eesmärkidele jõudmata. Ilma muutusteta oma lahingplaanis ja sõjatehnikas nad kaugemale liikuda ei suuda," ütles kolonel. "Viimasel ajal on Vene üksused tegelenud võidetud alade kindlustamisega. Kaevutakse sisse," lisas ta.

Kõige rohkem on seda näha Kiievi piirkonnas, kus Vene üksused rajavad kaevikuid mõlemal pool Dnepri jõge, ütles Grosberg.

Lisaks on näha, et Vene üksustel on suuri probleeme isikkoosseisuga. Kui tehnikat on veel võimalik asendada, siis sõduritest on suur nappus, rääkis kaitseväe luurejuht. Eri allikatest pärit infokildude põhjal saab väita, et täiendavaid üksusi üritatakse tuua ka (Gruusialt okupeeritud - toim.) Lõuna-Osseetiast ja Abhaasiast ning Armeeniast. Ka Süürias võitlevad üksuseid plaanitakse tuua Ukrainasse, märkis Grosberg.

Vene relvajõudusid kimbutavad samad hädad, mis nädal tagasi, ütles Grosberg. Kõige silmatorkavamad on tema sõnul probleemid sidega. Ukraina üksused avaldavad üha rohkem lindistusi vestlustest Vene sõjaväelaste vahel, mis näitab, et nad on üle läinud mobiilside kasutamisele, kuna ilmselt on neil probleeme sõjaväesidega. Lisaks jätkuvad ka varustus- ja juhtimisprobleemid, tõdes Grosberg.

Kõige kriitilisem on olukord Mariupolis

Grosbergi sõnul on Mariupol Vene vägede väga tihedas piiramisrõngas, linnas toimuvad lahingud sisuliselt iga tänavanurga ja kvartali võitmiseks.

"Olukord pole kummagi poole jaoks lihtne. Järgmised seitse päeva jätkuvad lahingud ilmselt samas rütmis. Ukrainlased panevad tugevalt vastu, ehkki venelased kasutavad nende ründamiseks kõiki vahendeid – ka mereväe tulejõudu, suurtükke ja ning sõjalennukeid," ütles kolonel. Linnas on väga palju purustusi, seda nii elupiirkondades kui ka tööstusaladel, lisas ta.

Küsimusele, kas Ukraina üksustel oleks ehk mõtet Mariupolist lahkuda ja oma jõud mujale viia, tõdes Grosberg mingil hetkel tuleb neil see otsus teha. Aga küsimus on, kas neil on üldse võimalik sealt välja pääseda - selleks tuleks teha Ukraina üksustel väljast poolt auk piiramisrõngasse, rääkis ta. Samas on maismaakoridori loomine Krimmi ja Donbassi vahele Venemaa jaoks väga tähtis, tõdes Grosberg. Kui see kätte saadakse, siis saab Venemaa seda edasistes läbirääkimistes kauplemisvahendina kasutada, lisas kolonel.