Maarjo Mändmaa: põgenikelaagrite rajamisest oleme veel kaugel

Foto: Ken Mürk/ERR

Sotsiaalministeeriumi kantsleri Maarjo Mändmaa sõnul on Eestil praegu võimekust pakkuda inimväärset majutuskohta kuni 30 000 Ukraina sõjapõgenikule. Tänase seisuga on riigi majutust vajanud umbes 6000 inimest.

"Eestis on viibinud 30 000 põgenikku, siia on jäänud 22 000. Nendest omakorda on vajanud riigi majutusabi 6100 inimest. Kuna üle 40 protsendi põgenikest on lapsed, siis majutust vajavaid leibkondi on vähem. Eesti oli üks esimesi riike, kes läks põgenikele appi, kuid nüüd on hakanud sellega tegelema ka teised riigid, seega on põgenike vool veidi vähenenud," rääkis Mändmaa sõjapõgenike hulgast Eestis Vikerraadiole.

Riik on põgenike majutamisel saanud head abi Eesti Pagulasabist, kes on kogunud andmebaasi infot vabadest majutuskohtadest. Neid on kogunenud 4000 ringis, millest küll kõik pole sobivad. Sealt on siiski tuhat inimest endale peavarju leidnud.

"Meie esimene soov on, et hiljemalt ühe kuu jooksul leiaksid inimesed endale pikaajalise elupinna. Kui nad ei leia, siis reeglite kohaselt peaks riik tagama vähemalt neli kuud neile majutuse. Edasi tuleks neil leida raha, et rentida endale ise elupind," rääkis Mändmaa.

Õhus on võimalus, et varsti pole ka lühiajaline hotellides majutamine enam võimalik.

"Seda, et hotellid on ajutised, teadsime algusest peale. Kuid põgenike suure arvu ja saabumise hooga me polnud harjutanud, seega võtame nüüd lisaks hotellide võimalusele ette riigi, omavalitsuste ja eraisikute pakkumised, kus saaks pakkuda majutust. Hotellid enam sõbrahinnaga pakkuda ei taha, neil on ruumid algavaks suvitushooajaks broneeritud," rääkis Mändmaa.

Kui alguses arvestas riik päeva maksumuseks ühe põgeniku kohta 30–50 eurot, siis nüüd vaadatakse odavamat.

Standard peab langema

Taskukohasemaid pindu peaks jaguma 10 000 inimesele. "Siin tuleksid kõne alla koolide kasutamata ühiselamud, riigiametite korterid, hooldekodud. Mõnedes kohtades tuleb teha sanitaarremonti ja majutustingimusi luua. Näiteks kui võtame kasutusele riigile kuuluvad tühjad ühiselamud, siis sinna tuleb see ressurss luua. See on pidev tulu-kulu arvutus," sõnas Mändmaa.

Tingimused saavad olema pigem kasinad. "Räägime baashügieeni tingimustest: vesi, madrats, tekk, padi. Standard peab langema," lisas Mändmaa. Samas kedagi pole veel taolistele pindadele majutatud, sest hotellidele tehtud hangetes on praegu veel puhvrit.

Paljukõneldud plaan põgenikud laeva majutada on alles vormumas. "Laeva hoiame tagataskus, see läbirääkimine on pooleli," sõnas Mändmaa.

Kaardistamisel on ka majutused, mida saaks riik põgenikele ise välja üürida pikaajaliselt. "Tagame turvalise majutuse, aga see elu on selline, nagu on. Kõik põgenikud peavarju saavad, keegi abita ei jää, aga nelja kuu möödumisel ajutise kaitse saamisest peavad nad siis ise riigile majutuse eest maksma hakkama," sõnas Mändmaa.

Esimese hooga Eestisse põgenikelaagreid veel ei teki, aga teiste riikide kogemus näitab, et neid võib vaja minna. "25 000 – 30 000 inimesele õnnestuks pakkuda inimväärset elamist ilma põgenikelaagrita. Sealt edasi oleks vaja rajada juba laagreid," rääkis Mändmaa.

Oleme olnud hullemates aegades, tahan loota, et saame hakkama, rõhutas Mändmaa.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: