Tartusse jõudnud sõjapõgenike tervisekontrolliga alustas Tartu Ülikooli kliinikum kaks nädalat tagasi.

"Me saime väga kiiresti aru, et ei piisa sellest, kui anname infolehed, anname natuke infot ja avame registreerimisajad. Oli selge, et need inimesed ise on kas infokülluses või nad ei jõua lihtsalt olla nii aktiivsed. Tegime oma mobiilse meeskonna ja läksime kohapeale," ütles kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Praeguseks on majutuskeskustes ustele koputamisega kliinikum kontrollinud Tartus 72 lapse ja 95 täiskasvanud ukrainlase tervist. Mõlemate seas on välja tulnud kroonilisi haigusi. Erakorralisi pöördumisi on olnud 80.

"Seal on ka traumasid ja infektsioone, rasedaid naisi on põgenike seas samamoodi, silmahaigusi. Üldiselt infektsioonid tunduvad olevat see, mis hetkel võiks näiteks laste või ka täiskasvanute puhul silma jääda," lausus Pastarus.

Kliinikumi infektsiooniarsti Pilleriin Soodla sõnul tuleb arvestada, et kuna sõdades kannatavad ennetusmeetodid ja meditsiinisüsteem, tekib alati haiguspuhanguid. Kuigi näiteks tuberkuloosi haigestumus Ukrainas on kordades kõrgem kui Eestis, siis põgenikena ei jõua meile siiski peamine riskigrupp, vaid pigem noored inimesed ja lapsed.

"Päris paljude haiguste vastu on ka Ukraina lapsed vaktsineeritud, vaktsineerimisprogramm on neil üsna sarnane meile. Seda, et praeguste arvude juures peaks suur haiguspuhang tekkima, seda me kindlalt küll väita ei saa," lausus Soodla.

Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on Ukrainas Covidi vastu vaktsineeritud 34 protsenti elanikkonnast. Eestisse jõudnud põgenikele pakutakse võimalust tasuta end vaktsineerida, mõned neist on seda juba ka kasutanud.

"See on üks osa vastuvõtust. Neil on kohe võimalik siia vaktsineerima tulla, ilma broneerimata. Ikka käiakse," ütles Pastarus.