Harkivis jäävad Vene vägede tule alla peamiselt tsiviilobjektid

Foto: Kristjan Svirgsden/ERR

Ukraina suuruselt teine linn Harkiv on sõja algusest saadik olnud rindeäärne linn. Vene vägede tule alla jäävad peamiselt tsiviilobjektid.

Harkivi üks suurimatest magalarajoonidest Severnaja Saltovka ehk Põhja-Saltovka on juba kuu aega pidevalt tule alla jäänud.

Enne sõda elas Harkivis umbes poolteist miljonit inimest, mitusada tuhat neist Saltovkas. Tänaseks on siia jäänud vaid mõned üksikud, peamiselt vanurid, nagu vanaema Olga.

"Gaas pandi kinni. Oleks gaasi, oleks võimalik suppi keeta, teed teha, kõike valmistada," rääkis Olga. Olga sõnul ei plaanida ta linnast lahkuda, sest tal pole kuhugi minna.

Nende eest, kes Saltovkasse jäid, hoolitsevad võimaluse korral vabatahtlikud.

"Meie tavalisest humanitaarabi pakist jätkub tavalisele inimesele umbes nädalaks, et normaalselt läbi ajada. Me aitame peamiselt vanureid ja lapsi," rääkis vabatahtlik Stanislav.

"Selles rajoonis, kus me praegu asume, on igasse majja jäänud keskmiselt kolm kuni viis inimest või peret. Sõltub, aga tavaliselt on kaks-kolm korterit, kus elavad veel inimesed," ütles Stanislav.

Stanislav püüab käia Saltovkas regulaarselt, oleneb, kui palju parasjagu tulistatakse. "Teised vabatahtlike organisatsioonid käivad siin harva. Siin on ohtlik. Ma ise olen erusõjaväelane, mul on natuke kergem siin olla. Püüame ikka alati siia tulla," ütles ta.

Harkivi suurim turg Barbašovo ei tööta enam pärast seda, kui nädal tagasi tabasid seda vene raketid. Mõned poeomanikud käivad siin aga siiamaani, püüdes päästa seda, mis nende kaubast veel alles on jäänud. Peamiselt on siin siiski purustused just elamurajoonides.

"Põhilised purustused on just Saltovkas, see on väikese linna suurune mikrorajoon. See on peaaegu hävitatud," ütles kaupmees Aleksandr.

Aleksandri sõnul võiks linna tabanud majanduslikku kahju hinnata miljardi dollarini. "Harkiv on riigi peamine tööstuslinn. Siin toodeti väga palju asju. Siin oli palju tööstusi, palju töökohti. Seda kõike enam ei ole," ütles ta.

Harkivis viibiva ERR-i korrespondendi Anton Aleksejevi sõnul on pagulaste vool Harkivist vähenenud, kuna peamised lahkuda soovijad on linnast välja jõudnud. Paljud on soovinud linna ka jääda.

"Täna oli paar poodi lahti, küll kella kolmeni päeval. Inimesed jäävad Harkivisse. Ainult, et alates kella kuuest hakkas jälle tuli, mis kestis kolm-neli tundi," kirjeldas Aleksejev.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: