Sõja 32. päev: Ukraina vasturünnakud on mitmel olulisel rindel edu toonud

{{1648352220000 | amCalendar}}
Ukraina sõjaväelane inspekteerib hävitatud Vene tanki.
Ukraina sõjaväelane inspekteerib hävitatud Vene tanki. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

Ukraina vägedel on laupäeval ja ööl vastu pühapäeva õnnestunud mitmel erineval rindel teha edukaid vasturünnakuid ja tagasi võtta varem Vene vägede poolt okupeeritud olulisi alasid.

Oluline 27. märtsil kell 23:10:

- Zelenski: Donbassis on vaja leida Venemaaga kompromiss;

- Pühapäeva hilisõhtul tabasid õhurünnakud Kiievit ja mitmeid Lääne-Ukraina linnu;

- Ukraina sõjaväeluure juht: Venemaa üritab Ukrainat kaheks jagada;

- Ukraina on tagasi võtnud alasid Harkivist ida pool, Sumõ juures ja ka sisse piiratud Mariupoli suunal lõunas;

- Vene väed üritavad Ukraina vägesid riigi idaosas sisse piirata;

- USA saadik NATO-s: Vene vägede eesmärkide muutusest pole veel tõendeid;

- ÜRO: iga neljas ukrainlane on nüüdseks sõjapõgenik;

- läbirääkimiste järgmine voor toimub esmaspäevast kolmapäevani;

- Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teatas laupäeval Varssavist, et sai ameeriklastelt täiendavaid julgeolekulubadusi, mis võib tähendada Poola Mig-29 lennukeid;

- Zelenski sõnul kaotab Venemaa alustatud sõda Ukrainas ühe põlvkonnaga vene keele rääkimise;

- Lvivi tabas laupäeva õhtul raketirünnak.

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Ukraina vägedel on laupäeval ja ööl vastu pühapäeva õnnestunud mitmel erineval rindel teha edukaid vasturünnakuid ja tagasi võtta varem Vene vägede poolt okupeeritud alasid. Kohaliku meedia teatel on Ukraina tagasi võtnud asulaid Zaporižžja piirkonnas ning ka sõja algusest peale ägedate lahingutega kaitstud Sumõs.

Sumõ juures on kinnitust leidnud Trostjanetsi linna tagasivõtmine.

CNN teatas ka Harkivi ja Venemaa piiri vahel asuva Vilhivka vabastamisest.

Viimane tähendab, et Harkivi alt on Vene armee mitmekümne kilomeetri kaugusele itta tõrjutud. Lahingud selles suunas jätkuvad, Ukraina sõjaväe poolt avaldatud videotes on näha vangi võetud Vene sõdureid ja maha jäetud või venelastelt ära võetud lahingumasinaid.

Harkivi piirkonnas algas Ukraina vasturünnak reedel. Kohalike võimude kinnitusel on Harkivist idas tagasi võetud mitmeid asulaid Malaja Rohani juures, mis jääb Vilhivkast lõuna poole.

Lisaks on Ukraina väed teinud vasturünnaku ümber piiratud Mariupolist umbes 100 kilomeetrit loodes. Seal on vabastatud Poltavka, Malõnivka ja Huliapole, teatasid Ukraina võimud. Sama kinnitasid USA satelliidiandmed. Võimalik, et Ukraina väed soovivad siit Mariupoli piiramisrõngast läbi murda.

Ukraina peastaabi öise ülevaate kohaselt on Vene armee vallutanud Kiievist põhjas asuva Tšornobõli tuumajaama töötajate elukohaks olnud Slavutõtši linna. See ei muuda samas taktikalist pilti Kiievi kaitsmisel.

Kiievist idas näitavad fotod Ukraina vägesid juba Krasõlivkas, mis on pealinnast mitmekümne kilomeetri kaugusel ja teisel pool suurte kaitselahingute tandriks olnud Brovarõd.

Ukraina sõdur 26. märtsil Venemaa vägedelt tagasi võetud Krasõlivkas. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Pühapäeva hilisõhtul rünnati rakettidega Kiievit ja Lääne-Ukraina linnu

Kuigi pühapäev oli suhteliselt rahulik, siis õhtul hakkasid suuremates Ukraina linnades taas kõlama õhuhäired ning kõlasid plahvatused, vahendas The Guardian.

Kiievis kõlasid õhuhäired ning linnas oli kuulda plahvatusi.

Sotsiaalmeedias teatati hilisõhtul raketitabamustest lisaks Kiievile ka Lutskis, Rivnes, Žõtomõris. Lutskis tabasid rünnakud naftamahuteid. Lvivis kõlasid samuti õhuhäired.

Vene väed üritavad Ukraina idaosas Ukraina vägesid ümber piirata

Vene väed üritavad Ida-Ukrainas Ukraina vägesid ümber piirata, ütles pühapäeval Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovitš.

Arestovitši sõnul teevad Ukraina väed samal ajal Ida-Ukrainas väikesemõõdulisi vasturünnakuid.

Ukraina kindralstaap teatas pühapäeval, et Venemaa tõmbab Põhja-Ukrainas asuvaid vägesid Ukrainast välja Valgevenesse, et täiendada vägesid ja varusid.

Kindralstaap märkis sotsiaalmeedia postituses, et Vene väed vajavad roteerimist, sest paljud üksused on kandnud suuri kaotusi ning neil on puudus toidust, kütusest ja laskemoonast.

Ka haavatud sõdureid evakueeritakse Valgevenesse, lisas kindralstaap.

Zelenski: Donbassis on vaja leida Venemaaga kompromiss

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmele Vene meediaväljaandele antud intervjuus, et ta mõistab, et Vene vägesid pole võimalik täielikult kogu Ukraina territooriumilt välja tõrjuda, sest see juhiks kolmanda maailmasõjani.

Zelenski lisas, et Donbassi osas tuleb Venemaaga teha kompromiss, vahendas Reuters.

Ukraina presidendi sõnul ollakse valmis võimalikku rahulepingusse ühe osana lisama Ukraina neutraalsuse nõuet, kuid sellele peaksid oma garantii andma kolmandad osapooled ning selle lisamiseks peaks Ukrainas korraldama referendumi.

Zelenski lisas, et samas ei istu ta Venemaaga ühe laua taha, kui juttu tuleb demilitariseerimisest või mingisugusest "denatsifitseerimisest".

Zelenski sõnul on senistel läbirääkimistel olnud arutelul ka vene keele küsimus.

Igasugune kokkulepe on tema sõnul võimalik aga vaid sel juhul, kui Venemaa väed Ukraina territooriumilt lahkuvad. Samas ei pooldanud ta rahuvalvajate toomist Ukrainasse, sest see oleks Zelenski hinnangul konflikti külmutamine, mida ta ei soovi.

Tuletõrjujad kustutamas Lvivis raketitabamuse saanud kütusemahutit. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

USA saadik NATO-s: pole märke, et Vene väed keskenduksid edaspidi Donbassile

Vaatamata sellele, et Vene väejuhatus on väitnud, et "sõjalise operatsiooni" esimene etapp on läbi ning nüüdsest keskendutakse Donbassi vallutamisele, ei näita seni veel miski, et ka päriselt nii käitutaks, ütles CNN-ile USA suursaadik NATO-s Julianne Smith.

Smithi sõnul pole Vene väejuhatuse sõnade taga piisavalt tõestusmaterjali.

"Millele meil on tõestus olemas: Vene väed pole õnnestunud oma esialgse plaaniga. Ja see oli, nagu me kõik teame, Kiievi võtmine paari päevaga. Seetõttu on Venemaa olukorda ümber hindamas ja nad on andnud märku, et nad muudavad oma taktikat, aga anname selle kinnitamiseks veel veidike aega," lausus Smith.

Smith lisas, et nii USA koos liitlastega kui ka Ukraina jälgivad järgmistel päevadel olukorda tähelepanelikult, et leida Vene väejuhatuse väidetele kinnitust.

Oryx: Venemaa on kaotanud 300 tanki

Hävinud sõjatehnika dokumenteerimisega tegelev Oryx teatas, et Venemaa on esimese sõjakuuga kaotanud Ukrainas 307 tanki. Oryxi sõnul on sellele arvule olemas ja foto- või videotõestus, tegelik kaotuste arv on märkimisväärselt suurem.

Oryxi andmetel on 307 Vene tankist hävitatud 129, ära on võetud ukrainlaste poolt 131, maha jäetud on 42 ja kahjustada on saanud viis tanki.

Soomukeid on Vene väed kaotanud 223.

The Wall Street Journali väliskorrespondent Yaroslav Trofimov märkis, et Vene vägede kuu ajaga kaotatud tankide arv on sama suur, kui Prantsusmaal on tanke kokku.

Läbirääkimiste järgmine voor toimub Türgis

Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste järgmine voor toimub 28. kuni 30. märtsini Türgis, ütles pühapäeval Ukraina delegatsiooni liige David Arakhamia.

Ukraina delegatsioon kirjeldas läbirääkimiste eelmisi voore kui väga keerulisi.

ÜRO: iga neljas ukrainlane on sõjapagulane

Ukrainast on pühapäeva seisuga põgenenud 3,8 miljonit, ütles ÜRO pagulasamet UNCHR. Viimase ööpäevaga lahkus Ukrainast 48 000 inimest. 90 protsenti Ukrainast pagenutest on naised ja lapsed, lisas UNCHR.

Lisaks riigist lahkunutele on Ukrainas pea 6,5 miljonit riigisisest põgenikku. Kokku on Ukrainas oma kodudest pidanud lahkuma ligikaudu 10 miljonit inimest ehk umbes veerand elanikkonnast.

ÜRO inimõigusamet teatas pühapäeval, et pühapäeva seisuga on ametlikel andmetel Ukraina sõjas hukkunud 1119 inimest, kellest 99 on lapsed. Tegelik hukkunute on tõenäoliselt märkimisväärselt suurem, lisas ÜRO.

Vabatahtlikud tassivad Kiievis liivakotte, et kaitsta linna kuulsaid monumente pommitamise eest. Autor/allikas: SCANPIX/EPA

Luganskis võib tulla referendum Venemaaga ühinemiseks

Venemaa toetatud isehakanud Luganski rahvavabariik võib peagi korraldada referendumi Venemaaga ühinemiseks, kirjutas mässuliste piirkonna uudisteväljaanne viitega kohalikule liidrile Leonid Pasetšnikule pühapäeval.

"Arvan, et lähitulevikus toimub vabariigi territooriumil rahvahääletus," ütles Pasetšnik. "Rahvas kasutab oma ülimat põhiseaduslikku õigust ja avaldab arvamust Venemaa Föderatsiooniga ühinemise kohta," vahendas separatistide väljaannet The Guardian.

Venemaa tunnistas eelmisel kuul iseseisvaks Luganski ja Donetski isehakanud vabariike ning andis varsti pärast seda korraldust piirkonnas rahuvalveoperatsiooniks, vahendas Reuters.

Ukraina sõjaväeluure juht ütles pühapäeval, et Venemaa üritab Ukrainat kaheks jagada, et luua Moskva kontrolli all olev piirkond, kuna pole suutnud kogu riiki üle võtta.

"Tegelikult on see katse luua Ukrainas Põhja- ja Lõuna-Korea," ütles Kyrylo Budanov, lisades, et Ukraina alustab peagi sissisõda Venemaa poolt okupeeritud territooriumil.

Ukraina välisministeeriumi kõneisik Oleg Nikolenko ütles, et taolisel referendumil poleks mingit õiguslikku alust ning see pälviks laialdase rahvusvahelise hukkamõistu ja vaid suurendaks Venemaa isolatsiooni.

"Kõik valereferendumid okupeeritud aladel on tühised ja neil pole mingit õiguslikku alust," vahendas Reuters Nikolenko sõnu.

Humanitaarabi jagamine nn Donetski rahvavabariigi Volnovahha linnas laupäeval. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/SERGEI ILNITSKY

Pühapäeval avaneb Mariupolist humanitaarkoridor

Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles, et pühapäevaks on kokku lepitud kaks humanitaarkoridori tsiviilisikute evakueerimiseks konfliktipiirkondadest, sealhulgas Mariupolist.

Ümberpiiratud Donetski linna elanikel lubatakse kasutada oma transporti, et jõuda umbes 250 kilomeetri kaugusel asuvasse Zaporižžja linna, teatas ta Telegrami postituses.

Luganski oblastist lahingute eest põgeneda üritavatel inimestel lubatakse Rubižne linnast evakueeruda umbes 80 kilomeetri kaugusel asuvasse Bahmuti.

Naine koristab Vene mürsu tabamuse saanud kooli Harkivis pühapäeval. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Thomas Peter

Venemaa ründab Ukraina toidu- ja kütusevarusid

Venemaa on alustanud Ukraina kütuse- ja toiduladude hävitamist, mis tähendab, et valitsus peab lähiajal mõlema varude hajutamisele, ütles Ukraina siseministeeriumi nõunik Vadõm Denõsenko Reutersi teatel.

Samuti ütles Denõssenko kohalikus televisioonis esinedes, et Venemaa toob vägesid Ukraina piiri äärde rotatsiooni korras ja võib teha uusi katseid Ukraina sissetungil edasi liikuda.

Ukraina vägede peastaap teatas pühapäevases ülevaates, et tõrjus seitse vaenlase rünnakut Donbassi Donetski ja Luganski oblastis, hävitades kaheksa tanki.

Venemaa kaitseministeerium teatas lahingust kahe küla pärast separatistide tugipunkti Donetski lähedal. Samuti väitsid nad, et raketirünnak hävitas reedel Kiievist läänes Žõtomõri piirkonnas asuva relva- ja laskemoonalao, vahendab The Guardian.

Kiievi eeslinnast Irpinist evakueeriti laupäeval inimesi. Autor/allikas: SCANPIX/AP/Vadim Ghirda

Ukraina relvajõud: hävitatud on 582 Vene tanki

Venelaste kaotused sõja algusest pühapäevani on Ukraina relvajõudude teatel olnud sellised:

sõjaväelased - umbes 16600 inimest
tankid ‒ 582
lahingusoomusmasinad ‒ 1664
suurtükiväesüsteemid - 294
õhutõrjesüsteemid - 52
lennukid - 121
helikopterid - 127
autovarustus - 1144
laevad - 7
erivarustus - 21

Relvajõudude teatel andmeid uuendatakse jooksvalt. Arvutamise teeb keeruliseks vaenutegevuse suur intensiivsus.

Britid: venelased arendasid pealetungi Ida-Ukrainas

Vene väed koondavad oma jõupingutusi, et üritada ümber piirata Ukraina vägesid, mis seisavad silmitsi riigi idaosas asuvate separatistlike piirkondadega, teatas Suurbritannia kaitseministeerium pühapäevases Ukraina sõja luureraportis.

Luureraporti väitel tungisid Vene väed edasi põhjas Harkivi ja lõunas Mariupoli suunast.

Põhja-Ukraina lahinguväli "jääb aga suures osas staatiliseks, kuna Ukraina vasturünnakud takistavad Venemaa katseid oma vägesid ümber korraldada".

Zelenski: Ukraina vajab lennukeid ja tanke

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kordas ööl vastu pühapäeva tehtud videopöördumises, et Ukraina vajab lääneriikidelt sõjalist abi senisest suuremas mahus. Ta märkis konkreetselt lennukeid ja tanke.

Zelenski ütles, et kui oodatud abi ei tule, siis tekib küsimus, "kes tegelikult NATO-t valitseb".

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teatas laupäeva õhtul Varssavist, kus viibis ka USA president Joe Biden ja teda saatev delegatsioon, et sai ameeriklastelt täiendavaid julgeolekulubadusi.

"Me saime täiendavaid lubadusi Ühendriikidelt, kuidas meie kaitsekoostöö võiks edasi areneda," ütles Kuleba ajakirjanikele.

Väidetavalt ei ole USA enam selle vastu, et Poola annaks Ukrainale talle nõukogude ajast kuuluvad Mig-29 sõjalennukid.

Venemaa teeb kõik Ukraina vene keelest vabastamiseks

Zelenski märkis ka, et Venemaa teeb kõik Ukraina vene keelest vabastamiseks. "Muide, rääkisime täna meie sõjaväelastega Mariupolis, selle linna kangelaslike kaitsjatega," ütles ta. "Tegime seda vene keeles."

President, kes on ise samuti vene emakeelega, ütles, et vene keel pole kunagi Ukrainas probleem olnud, aga nüüd on Vene okupandid selle rääkimise teinud raskeks: "Vene keelt ei taha meie inimesed enam rääkida, kuna see on seotud teiega, ainult teiega. /.../ Plahvatuste ja tapmistega. Te küüditatate meie inimesi. /.../ Te olete pannud meie linnadesse plakatid, kus ütlete, et vene keeles rääkimist ei pea kartma."

"Venemaa teeb kõik, et kindlustada vene keelest loobumine meie riigis. Te teete seda. Ühe põlvkonnaga. Ja igaveseks," lisas Zelenski.

Valge Maja: USA ei taotle Venemaal võimuvahetust

Valge Maja oli pärast president Joe Bideni Varssavis peetud kõnet sunnitud selgitama, et USA ei taotle Venemaal võimuvahetust.

Biden ütles Varssavis peetud kõnes, et Venemaa agressioonile ei ole õigustusi ning Vladimir Putin ei saa võimul jätkata.

"Jumala eest, see mees ei saa võimul jätkata," ütles Biden kõne lõpetuseks Putinile viidates.

"President tahtis öelda, et Putinil ei saa lubada kontrolli oma naabrite üle regioonis," teatas Valge Maja.

See oli juba teine kord Bideni Poola visiidi ajal, mil Valge Maja pidi presidendi sõnul täpsustama.

Reedel märkis administratsioon, et Biden ei pidanud silmas USA vägede Ukrainasse saatmist, kui nendega Poola pinnal kohtudes ütles, et "te näete, kui olete seal - ja mõned teist on olnud seal - naisi, noori, seismas neetud tankide ees ja ütlemas, me ei lahku".

Raketirünnak Lvivile kui sõnum Bidenile

Biden pidas laupäeval oma kõne mõni tund enne Venemaa raketirünnakut Poola piiri ääres asuvale Lvivile.

Lvivi linnapea Andri Sadovõi sõnul soovis Venemaa õhurünnakuga Lvivile saata sõnumit Bidenile. "Ma arvan, et tänase rünnakuga saadab agressor tervitusi president Bidenile, kes on praegu Poolas. Lviv asub Poolast 70 kilomeetri kaugusel. Ma arvan, et kogu maailm peaks taipama, et oht on praegu väga tõsine," ütles ta.

Lvivi oblasti kuberneri Maxim Kozitski sõnul tabasid nii elamupiirkonnas asuvaid kütusehoidlat kui ka kaitserajatist kella 17 ajal mõlemat kaks raketti.

Kozitski sõnul said rünnakus viga viis inimest ning kohalikud elanikud suunati varjenditesse. Rünnakus hukkunuid ei ole.

Reutersi teatel lasti raketid linna pihta Sevastopolist.

Inimesed vaatavad 26. märtsil Lvivis kaugelt Vene raketirünnaku tulemusel süttinud põlengut. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: