Esimestel päevadel polnud keskuse töötajad ja vabatahtlikud oma tööga veel harjunud ja ooteaeg oli pikk. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et keskus on saadud tööle ideaalilähedaselt, lihvida võib muidugi lõputult.

"240 inimest ööpäevases vahetuses ainuüksi sotsiaalkindlustusameti inimesi, teist sama palju politsei- ja piirivalveameti inimesi, ja lisaks veel kõik vabatahtlikud. See on pöörane töötundide arv, mida siia pannakse. Sügav kummardus nendele inimestele. Väga sujuvalt on korraldatud põgenike liikumine ühelt menetluselt, ühelt toimingult teisele," rääkis Riisalo.

Murekoht on ministri sõnul, et pärast ajutise majutuse lõppu leiaksid inimesed püsiva elukoha. Vastuvõtukeskusest tulnud inimesel on ajutine kaitse käes ja ta saab toimetada Eesti riigis nagu iga teine ajutise elamisloaga inimene.

"Tal on ligipääs teenustele ja toetustele, mis annavad talle iseseisva võimaluse toime tulla. Loomulikult, meie peame aitama tal leida korterit, nügima, et ta leiaks töö, et lapsed saaksid lasteaeda ja kooli, väga loodan, et eestikeelsesse," ütles Riisalo.

Pühapäeva hommiku seisuga on Eestisse jõudnud üle 24 000 sõjapõgeniku ja neid tuleb endiselt.  Aga millalgi peab tunnistama, et me pole neid rohkem suutelised vastu võtma. 

"Aga me ei saa riigipiire kinni panna. Viisavaba liikumine on Ukraina kodanikel nii ehk naa, kolm kuud on selle järgi õigus. Ja nii, nagu Euroopa Liit ajutise kaitse mehhanismi rakendas, nad seda ajutist kaitset siin kõik saavad, vähemalt aastaks," lausus Riisalo.

Ka vastuvõtukeskuse töötajad on selle töölesaamisega rahul.

"Võrreldes esimeste päevadega, mil see asi käima läks, oli ooteaeg inimesel, kes siit uksest sisenes, seda võis mõõta tundides. Aga täna kiiremad juhud on olnud alla tunni isegi. Selles suhtes on punkt tööle saadud, inimesed teavad täpselt, mida nad tegema peavad, ja hetkel see töö käib väga ladusalt meil," rääkis vastuvõtukeskuse vahetuse vanem Eivo Evertsoo.