Särekanno: idapiirile oleks Frontexil võimalik appi saata kuni 2600 inimest

Foto: ERR

Kui aastaks 2027 on eesmärk kasvatada Frontexi töötajate arv 10 000-ni, siis praegu on EL-i idapoolsete riikide piiridel abiks umbes 400 inimest, ütles Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalve agentuuri Frontex peadirektori asetäitja Uku Särekanno

Euroopa Liitu on pühapäevase seisuga jõudnud Ukrainast 3,8 miljonit sõjapõgenikku, kellest 3,2 miljonit on ukrainlased, 360 000 Euroopa Liidu kodanikud ja kuni 360 000 kolmandate riikide kodanikud, ütles Särekanno "Esimeses stuudios".

Kui üle Euroopa oli praeguse seisuga Frontexil operatsioonidel 1500 inimest, siis nendest 400 oli abiks Ukrainaga ühist piiri omavates EL-i riikides, ütles Särekanno. Piirpunktides on aidatud kiirendada inimeste piiriületust, aidatud transpordi organiseerimisega ning seiratud toimivaid rongiühendusi. "Tagatipuks oleme hakanud tegema ka humanitaarseid tagasilende," märkis Särekanno.

Maksimaalne võimekus on Frontexil praegu ligikaudu 3600 inimest. ""Kui kõik operatsioonid ümber prioritiseerida, siis idapiirile oleks võimalik appi saata kuskil 2600 inimest. Aga peab vaatama ka seda, et eesmärk on 10 000 meest ja naist aastaks 2027. Tegemist on võime ehitamisega. Igasuguse võimekuse arendus võtab ikkagi aega. Nagu sõjaväe puhul – kümme aastat ühe võime väljaarendamiseks on tavaline," lausus Särekanno.

Särekanno sõnul oli juba Leedu-Valgevene piirikriisi puhul Frontexist selge abi: Frontexi droonivideote abil nägi kogu maailm, kuidas Valgevene võimude autodega toodi piirile pagulasi.

"Me saame tehnilise võimekusega aidata. Ja sümboolne abi: kui juba Euroopa Liidu lipp on kohal, siis oli näha, et see ei ole ainult Leedu mure," lausus Särekanno.

Särekanno sõnul hakkab Frontexi olulisus aasta-aastalt kasvama ja abi hakkavad vajama eelkõige väiksemad EL-i riigid, kus probleeme rahvastiku vähenemise ja vananemisega.

"Väiksemates riikides on Frontexi tugi kindlasti vajalik, sellega peaks arvestama ja seda kokkumängu harjutama, sest see on vajalik," nentis ta.

Mitme pagulaskriisi järel on Euroopa Liidus plaan luua ühine süsteem pagulaste taotlustega tegelemiseks. Praegu pole veel selge, millal süsteem valmib.

"Euroopa Liit on ehitamas ühist süsteemi pagulaste taotluste läbivaatamiseks, lihtne süsteem, mitte väga komplitseeritud. Seda on vedamas Tallinnas paiknev IT agentuur. Kas see aitab meid tänase kuhjunud taotluste arvuga politsei- ja piirivalveametis – ma arvan, et pigem ei. Ma usun, et poole aastaga sellise süsteemi saaks valmis ehitada;" lausus Särekanno.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Johannes Tralla

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: