"Milline on võimalus need inimesi kätte saada? Idealistlikult võime unistada, aga realistlikult mõeldes, siis selleks, et inimene süüdi mõista, on vaja ta kätte saada ja viia pädeva kohtu ette," rääkis Parmas "Terevisioonis".

Ta lisas, et üks võimalus on see, kui Venemaal tuleb võimumuutus ja uus riigivõim on valmis ise ausalt oma endisetele riigijuhtidele ja nende tegudele otsa vaatama.

"Teine võimalus on see, kui nad on valmis nad rahvusvahelise kohtupidamise jaoks välja andma. Põhimõtteliselt on olemas ka võimalus, kus inimesed ise võimust loobunud. Presidendid on teatud aja ametis ja siis saavad neist tavalised inimesed. Kui midagi sellist peaks aset leidma ehk kui Putin on ühel hetkel tavaline pensionär, võib ta turismireisil kinni võtta ja suvaline riik teda karistada."

Millega Putinit võiks karistada, vastas Parmas, et meie pool maakera surmanuhtlust enam ei tunnistada, aga vähemat kui pikk vanglakaristus ka olla ei saa.

Riigi peaprokurör rääkis, et Venemaa on Ukrainas toime pannud nii sõjakuritegusid kui ka inimsusevastaseid kuritegusid.

"Sõjaks on kokku lepitud teatud reeglid. Peame aru andma, et vägivalda riikide vahel pole võimalik täielikult välistada. Et kui selleni minnakse, toimuks see riikide relvajõudude vahel. Sõjakuriteod on sellised rikkumised, mis lähevad kokkulepitud raamidest kaugele välja."

Kuid on ka inimsusevastased kuriteod.

"See, mida Venemaa okupeeritud territooriumitel läbi viib, ei ole ainult sõjakuriteod, vaid ka inimsusevastased kuriteod. Inimeste küüditamine okupatsioonivõimude poolt on inimsusevastane kuritegu."