Praegu universaalset postiteenust pakkuva Eesti Posti jaoks on kahjumlikud nii kirjade ja pakkide kättetoimetamine kui ka postkontorite ja kirjakastide võrgu pidamine.

Majandusministeeriumi (MKM) poolt kooskõlastusringile saadetud postiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse järgi saaks universaalse postiteenuse kahjumlikkust vähendada, kui muuta kirjade kättetoimetamise kiiruse ja perioodika kojukandepäevade nõuet. Lisaks on plaanis kaotada kindla arvu postkontorite ja pidamise nõue.

Kirjade puhul kehtib seaduse järgi praegu nõue D+1 ehk lihtkiri tuleb kätte toimetada järgmisel päeval. See on plaanis asendada D+3 nõudega ehk lihtkiri tuleks kätte toimetada kolme päeva jooksul. D+1 teenus jääks vabatahtlikuks.

Tegelikkuses on juba praegu nõuet omajagu muudetud ning ühepäevane kättetoimetamine on kallim kui kolmepäevane. See on omakorda viinud selleni, et lausa 98 protsenti kirjasaatjatest kasutab odavamat ehk D+3 võimalust.

MKM-i sideosakonna nõunik Elena Reinelt ütles ERR-ile, et Eesti Postil saavad seadusemuudatusega olema küll vabad käed, kuid ettevõte on neile kinnitanud, et D+1 võimalus jääb alles.

Reinelti sõnul lubab see muudatus Eesti Postil paremini planeerida kanderinge. "Inimestele ei ole kiirus enam nii oluline, sest kojukannet ei kasutata eriti. See on pigem ärikiri, mida on vaja järgmisel päeval kätte toimetada ja seda kasutatakse harva," lausus ta.

Eesti Posti juht Mart Mägi kinnitas, et D+1 jääb alles, kuid on kallim.

Hinnastamine muutub reguleeritust kulupõhiseks

Eesti Posti andmetel on viimase kümne aasta jooksul kirjade saatmine langenud ligikaudu neli korda, 5,6 miljonilt 1,4 miljonile aastas.

Kuivõrd kirjade saatmine väheneb aasta-aastalt, on universaalse postiteenuse (UPT) ehk kirjade ja pakkide kättetoimetamine ning ka postivõrgu ülalpidamine muutunud Eesti Posti jaoks kogu aeg kahjumlikumaks. Näiteks 2020. aastal oli UPT kahjumiks 2,7 miljonit eurot.

Ühe muudatusena kaalutakse, et praeguse kirja ja paki saatmise tasu riigipoolse reguleerituse asendaks kulupõhine hind ja konkurentsiameti järelevalve. Samamoodi on plaanis konkurentsiameti järelevalve alla viia perioodika kojukande hind.

Reinelt märkis, et kulupõhine hind võib esialgu olla fikseeritud hinnast mõnevõrra kallim, aga kui seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusse kirjutatud muudatused kõik seaduseks saavad, annab see võimaluse Eesti Postil üldise kulude kokkuhoiuga ka üksikute teenuste hinda langetada.

Mägi sõnul kerkiks 90-sendise kirja hind umbes 30 senti. Temagi hinnangul võib muudatuste kogupakett anda võimaluse tulevikus hindu langetada.

Seadusemuudatused puudutavad ka ajalehtede kojukannet. Kui praegu on kojukandepäevi nädalas kuus, siis seadusemuudatusega võib päevade arv kahaneda viiele. Kuivõrd paberlehe tellijate arv on aasta-aastalt samuti kahanenud, on Eesti Post kahjumi katmiseks tõstnud igal aastal perioodika kojukande hindu. Vaatamata sellele ja riigi dotatsioonile on ajalehtede kojukanne olnud pidevalt kahjumis. 2020. aastal oli kahjum 2,2 miljonit eurot.

Eesti Posti arvutuste järgi annaks laupäevase kojukande ärajätmine pea miljoni euro suuruse kokkuhoiu aastas.

Tänavu makstakse riigieelarvest perioodika kojukande dotatsiooni 4,5 miljonit eurot.

Mägi sõnul tähendaks seadusemuudatused, et kirjade ja perioodika kannet saab paremini kokku panna. Perioodika puhul tuleb arvestada, et need mahud vähenevad iga aastaga.

"Me oleme valmis tulevikuks – perioodika mahu langus on olnud drastiline, ootame täna juba ettevaatavalt seda, et võivad ära kaduda ühe päeva lehed kui sellised. Täna veel mahud võimaldavad kuuepäevast  kannet," lausus Mägi

Postkontoreid vähem, automaate ja kullereid rohkem

Kui kirjad ja perioodika toovad Eesti Postile suurt kahju, siis järjest populaarsust koguv pakkide saatmine on tulutoova tulevikuga.

Eesti Posti poolt edastatavate pakkide arv kasvas perioodil 2010–2019 rohkem kui 240 protsenti. Postkontorites, mis on Eesti Posti jaoks veel üks kohustuslik, kuid kahjumlik valdkond, moodustavad postipakkide väljastused juba 80 protsenti kõigist tehingutest.

Postkontoreid peab tegevusloa järgi UPT osutajal ehk Eesti Postil olema vähemalt 215. Kirjakastide miinimumarv on 1453. 2020. aasta lõpu seisuga oli konkurentsiameti andmetel avatud 264 UPT postkontorit ning paigaldatud 1475 kirjakasti.

Seadusmuudatusega kaoks kohustuslik arv ning Eesti Postil on kavas kasutada rohkem pakiautomaate ja kojukannet ehk kullereid. Näiteks saavad inimesed, kelle elukohast asub postkontor kaugemal kui viis kilomeetrit, tellida paki või kirja koju tasuta kulleriga.

Eesti Posti hinnangul saaks sellega aastas säästa 1,5 miljonit eurot.

"Me ei pea pidama nii palju postkontoreid üle Eesti. Püsikulud langeksid, teenuse kvaliteet samas tõuseb," ütles Mägi.

Riigikontrolli auditi järgi ületasid Eesti Posti kulud UPT osutamisel aastatel 2010–2019 tulusid kokku 31 miljoni euro võrra, perioodi 2021–2025 kahjumiks prognoositakse 16,6 miljonit eurot.

Universaalne postiteenus on definitsiooni järgi postiteenuse osutamine järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest. Universaalse postiteenuse moodustavad kuni kahekilogrammiste kirisaadetiste edastamine ja postipaki edastamine (kuni 20 kilogrammi). Universaalse postiteenuse osutaja määratakse avaliku konkursiga, mille korraldab konkurentsiamet. Järgmine konkurss toimub 2024. aastal.