Läti Konservatiivide üks liidreid ja seimi õiguskomisjoni esimees Juris Jurašs on teadaolevalt ainus Euroopa riigi kõrge poliitik, kes loobus oma parlamendimandaadist ja läks ukrainlastele appi sõdima.

Selle seimi skandaalseim poliitik ja oma partei asutanud Aldis Gobzems aga kustutas oma senised sotsiaalmeedia postitused ja teatas, et suundub esialgu ajutiselt elama välismaale.

Oligarh Ainars Šlesersi loodud erakond Läti Esikohal viskas parteist välja kaks sealset liidrit, samuti parlamenti kuuluvad Julija Stepanenko ja Ljubov Švecova, sest nad ei suutnud sõda Ukrainas avalikult hukka mõista.

Läti seimi Uue Ühtsuse fraktsiooni esimees Ainars Latkovskis ütles, et näha on muutusi poliitiliste parteide suhtumises sõjasse.

"Ehk oleks isegi õigem rääkida suhtumise muutusest Venemaasse. See sõda põhjustab ühiskonnas omavahelist eraldumist juba praegu. Ja see kaldumine ühele või teisele poole avaldab mõju ka valimistele. Usun, et parteid, kes flirtisid Venemaa, Putini või autokraatiaga, näiteks Šlesersi või Gobzemsi asutatud parteid, kaotavad. Lisaks veel see, et sõja puhkedes suundus Gobzems elama Hispaaniasse. See avaldab põhimõttelist mõju. See pole lihtsalt populaarsuse muutumine üles-alla. See mõjutab valimisi sügavamalt," rääkis Latkovskis.

Läti hakkab oktoobri algul jälle valima seimi uut koosseisu. Ukraina sõda aga mõjutab poliitikute populaarsust, poliitilist elu laiemalt ja seda mõju on siin, Lätis tunda juba praegu.

Läti seimi Koosmeele fraktsiooni liige Boriss Cilevics ütles, et praegu on Läti seim koondunud ja ühtsem kui kunagi varem. "Ukraina toetamise deklaratsioonid või eraldi seadus sealt saabunud sõjapõgenike abistamiseks võeti vastu üksmeelselt. Seda juhtub Läti parlamendis väga harva," lausus Cilevics.

Ainars Latkovskis märkis, et varem, kui olid taolised deklaratsioonid Gruusia, Moldova või Ukraina enda kohta, näiteks Krimmi okupeerimise hukkamõist, pidas Koosmeel paremaks kas mitte hääletada või jääda erapooletuks. "Nüüd asusid nad esimest korda Ukraina poolele. See pole lihtsalt sõjavastasus. Seekord tegid nad valiku ja toetasid Ukrainat," sõnas Latkovskis.

Koosmeele poliitikud on sõja kiiresti hukka mõistnud. Kas aga seda teevad ka nende valijad, on keeruline öelda. Riia särab Ukraina lippudes ja rahvusooperi orkester esitab iga etenduse eel Ukraina hümni, kuid osa teatrikülastajaid jääb seda kuuldes rõhutatult edasi istuma ega tõuse püsti. Sotsioloogid usuvad, et umbes pooled Läti venekeelsed elanikud on Venemaa agressioonist segaduses ega soovi Ukraina sõjas valida kumbagi poolt.

Boriss Cilevics ütles, et praegu pole ükski partei ega ühendus asunud Venemaa poolele. "Kuid see on illusioon. Ühiskonnas on palju erinevaid arvamusi. Ja kui vaadata kogu Läti ühiskonda, võib nende inimeste hulk, kes pole Ukraina poolt ja kalduvad pigem toetama Putinit, olla suurem kui viis protsenti. See võib neile kindlustada pääsu seimi," sõnas Cilevicsit.

Tundub, et muidu eri pooltel olnud poliitikute seas valitseb nüüd üksmeel 9.maid tänavu mitte tähistada.

Riiga Võidu samba juurde on muidu ikka tuhanded inimesed kogunenud 9. maid tähistama. Sel aastal on Riia linnavõim otsustanud, et see üritus jääb ära. Ja sama meelt on ka Nils Ušakovs, endine Riia linnapea ja Koosmeele üks liidreid, et see pole õige aeg ja koht. Samas on erimeelsused selles, et Ušakovsi meelest võiks lillepaneku siiski lubada, Riia linna juhid aga leiavad, et pole mõtet ka seda praegu teha.

"Praegu, mil kestab sõda, pole massiüritustel ja kontsertidel kohta. Me neid sel aastal ei organiseeri ega toeta. Kuid samas oleme ka keeldude vastu. Kahjuks on tänapäeva Venemaa paljut diskrediteerinud. Nüüd püüavad nad "erastada" võitu natsisimi üle. Mu meelest pole õige seda lubada," rääkis Boriss Cilevics.

Koalitsioon kiitis heaks kaitsekulude tõusu ja peaminister kehutab vähendama gaasi ja naftasaaduste kasutamist. Millele valimiskampaanias keskenduda, tuleb Ukraina sõja tõttu paljudel parteidel ümber mõelda.